Koduinfo blogi

Postituse sildid: ‘niiskus’

Videost on näha, kuidas tuli ja niiskus mõjub Durisol plokile. Lisaks saab uurida uuringuid ning sertifikaate meie kodulehelt või lugeda lisa blogist Durisoli niiskuse test

Niiskuse testi viidi läbi Taylor Woodrow Tehnoloogiakeskuses (UK) 5.-7. novembrini 2007. aastal. Testi eesmärgiks oli kontrollida Durisoli ploki vastupidavust niiskusele.

Ettevalmistused katseks
Betoonplaatidele ehitati Durisoli plokkidest ja terasseinast bassein. Durisolist seinte kõrguseks ja laiuseks oli 1 meeter ning terasest testseina kõrguseks oli 2,4 meetrit. Plokid täideti betooniga nagu näeb ette Durisoli ehitustehnoloogia. Terasest seina ja betoonplaate tihendati bituumeniga, Durisolist seina ja terasseina ühendused armeeriti. Durisolist seinte ja betoonist aluse vahele bituumenit ei pandud, küll aga kaeti Durisoli sisemised seinapooled hüdraulilise lubjaga.

Katse kirjeldus
Durisoli plokkidest ehitatud bassein täideti 1 meetri kõrguselt veega ning jäeti seisma 72 tunniks. Selle perioodi jooksul kontrolliti vee lekkimist basseinist. Katse lõpul mõõdeti vee taset, et näha palju oli vee kadu.

Katse tulemused
• 72 tunni jooksul langes vee tase basseini 115 mm, 11% vee kaost toimus tänu aurumisele, lekkimisele, absorbeerumisele betoonist alusesse või lubikrohvi.
• Vee lekkimist ei täheldatud Durisoli plokkide ühenduskohtadest ega ka lupjamata seinte pooltest (plokkide välimiselt küljelt).
• Vee immitsemist märgati ainult Durisoli ja betoonist aluse vahelt.
• Basseini lammutamise käigus ei tunginud vesi läbi külgseinte.

Eelneva materjali saab .pdf-failina allalaadida eestikeelsena ning ingliskeelsena.

Durisol puit-tsementplokke kasutatakse tänapäeval laialdaselt nii elumajade kui ka ühiskondlike hoonete ehitamisel. Need loovad hoones tervisliku sisekliima. Durisoli võib mitmel põhjusel pidada tervisliku maja sünonüümiks, kõige olulisemad põhjused on toodud allpool.

Hallituse- ja seentekindlus
Paljudes valdavalt jaheda kliimaga riikides viiakse pidevalt läbi uurimusi hallituse ja seente tekkimise kohta majas ja nende põhjustatud haiguste kohta. Mõnede kaasaegsete ehitusmaterjalide puudused, seinte vähene hingavus, ehitusmeetodite mittevastavus – see kõik võib viia seente arenemiseni nii sise- kui välisseintel. Halb ventilatsioon, eriti sanitaarruumides, halvendab olukorda veelgi. Kui aga siseruumide puhtuse probleem on kergesti lahendatav, siis seinte seest on niiskust vägagi keeruline kõrvaldada.

Durisol plokkidel on ainulaadne omadus – nad ei ima üle 2% niiskust. Kogu ehitustegevuse jooksul, kuni võtmete kätteandmiseni jäävad plokid täiesti kuivaks, sest materjal vabaneb kiiresti ja lihtsalt talle mittevajalikust niiskusest. (Näiteks Kanadas jäetakse kiirteede äärde püstitatud heliisolatsioonibarjäärid ilma igasuguse viimistluseta. Plokkide tootmisel lisatakse soovitud tooni saavutamiseks vaid värvainet.) Materjal välistab seente ja hallituse peamise põhjuse – niiskuse tekkimise. Viimistlusmaterjalina kasutatav lubikrohv, millel on omadus kiiresti niiskust imada ja seda samal määral eraldada, parandab Durisol plokkidest seina omadusi veelgi. Järgmiseks oluliseks omaduseks on materjali kõrge pH tase, mis muudab plokid kõrgleeliseliseks. “Tandemis” koos lubikrohviga kaitseb see omadus seinu kindlalt seente tekkimise eest (lupja kui leeliselist materjali on ajalooliselt kasutatud tallide, piimakodade, ja muude ranget hügieeni nõudvate hoonete seinte valgendamiseks). Krohvi kasutamine viimistlusmaterjalina vähendab ehituskulusid veelgi – krohvivõrgu kasutamine ei ole Durisol plokkide puhul vajalik.

Hingavad seinad
Tervisliku maja kontekstis räägitakse sageli hingavatest seintest. Sellistel seintel on kõrge imavus ja hea veeauru difusioon. See tähendab, et sein imab veeauru ja muud gaasid endasse ning juhib need oma välispinnale, luues nii siseruumides tervisliku kliima. Seinad, mis juhivad veeauru aeglaselt ning kontrollitult, on parimad hingavad seinad.

Kuigi teised gaasid hajuvad samuti läbi seinte (näiteks toimub CO2 ja hapniku vahetus), on veeaur ruumide tervisliku sisekliima peamine tegur ja seda vaadeldakse alati kõige põhjalikumalt. Durisol plokkide struktuur laseb takistamatult toimuda veeauru vahetusel. Materjali kõrge poorsus, staatilise õhu olemasolu ja õige soojusisolatsiooni paigutus teevad Durisol plokkidest ideaalse materjali hingavatele seintele. Durisol välis- ja siseseinte plokkide konstruktsioon põhineb piisava veeauru difusiooni tagamisel.

Test
Mõõtsime elektrooniliste seadmete abil niiskuse taset ruumis erinevate seinasüsteemide kasutamisel. Katses osalevate seinte paksuseks oli 200 mm. Mõningaid seinu viimistletati lubikrohviga, teisi kipsplaatidega ning erinevate värvidega. Simulatsioonis kasutatati seinu ja ruumi, kus suhtelisele niiskusele 80% järgnes järsk 30% langus. Katse kestis nädal aega ning arvutati eralduvat veeauru hulka iga poole tunni jooksul.

Veeauru vabanemine ühe nädala jooksul 50% suhtelise niiskusega ruumis g/m2 kohta

30 g – sein kaetud niiskuskindla värvi või kõrgekvaliteedilise vinüültapeediga
50 g – kipsiga kaetud sein, kruntvärv + 2 kihti vahtu
90 g – betoon, viimistlemata
200 g – palk, viimistlemata
300 g – tellis, viimistlemata
400 g – tellis, viimistletud 12,5 mm lubikrohviga
610 g – Durisol + viimistlemata seinaplaat
630 g – põhust sein + lubikrohv
700 g – Durisol viimistletud lubikrohviga
740 g – Durisol viimistletud 12,5 mm lubikrohvig
820 g – Durisol, peitsitud või viimistlemata

Õhk 20 C nõuab umbes 1.2 grammi kuupmeetri kohta, et tõsta suhtelist niiskust 10 %. Sellise koguse niiskuse vabastamine on kerge ja kiire (vähem kui üks tund) nende seinte juures, kus veeauru vabanemise määr g/m2 kohta on 200 juures ja pole võimalik nende seinte juures, kus see jääb alla 50.

Krohvitud Durisol tagab ruumis 15 korda paremini kontrollitud niiskustaseme, kui tüüpilises kaasaegses hoones kasutatavad ehitusmaterjalid.

Katsest tuleb välja ka lubikrohvi eelis puhta tsementkrohvi ees. Hüdroskoopne ning hästi auru läbilaskev lubikrohv tagab kiire reageeringu õhuniiskuse muutumisele ruumis, samal ajal kui Durisol või tellis toimivad niiskuse säilitajatena.
Lubi -ja tsemendi baasil valmistatud krohvid on piisavalt aluselised ning neil on hingavad omadused , et takistada hallituse levikut. Samuti on aluseline Durisoli pH, kokkupuutudes süsinikdioksiidiga ulatub pH 11-12ni. Durisol on ideaalne alus krohvimiseks. Aluseline keskkond piirab hallitusseente levikut.
Kõige halvem variant on vinüültapeediga sein, millest ei lendu ainult lenduvaid orgaanilisi ühendeid, vaid see ka väljutab niiskust halvasti.

Olgu siinkohal äratoodu ka veeauru läbitavuse näitajad 1 ng/Pa/s/m2 kohta:

3-5 polüetüleeni sisaldava kattematerjal
6-12 200 mm betooni, viimistlemata
20-30 200 mm puit, viimistlemata
25-90 tellissein, viimistelemata või 12.5 mm lubikrohvi
40-45 Durisol + värvitud seinaplaat
50-55 Durisol , viimistlemata või 12.5 mm lubikrohvi
125 põhusein + lubikrohv
130 Durisol + lubikrohv
150 Durisol, viimistlemata

Tüüpilistele majadel jääb veeauru läbivuse näitaja 3-5 vahele, tervislike sisekliimaga majadel 25-150 vahele.

Ehitiste sisekliima mõjutab otseselt selles viibijate tervist.
Vähendades sünteetilisi ning kemikaalidel põhinevaid materjale, mõeldes läbi venitaltsiooni, ehitise disaini, materjalide valiku aitame me kaasa ruumi siseõhu paremaks muutumisele. Durisoli tooted panustavad tervisliku kodu loomisesse.

NB! Eksperimendi tulemused ei pretendeeri ühe või teise konstruktsiooni kasutamise otstarbekuse täielikule hindamisele, selleks on vaja põhjalikumaid arvutusi ja uuringuid, pakuvad aga suhtelise klassifikatsiooni, mis osutab selgelt kaasaegsete populaarsemate ehitussüsteemide kasutamisega seotud probleemidele.

Tänapäeval räägitakse järjest rohkem energiasäästlikust majast ning ikka ja jälle pööratakse tähelepanu oma tulevase maja mikrokliimale ja tervislikkusele.

Miks siis neid teemasid järjest rohkem tõstatakse? Maju ju ehitatud juba aastaid, kuid nüüd muutuvad need teemad järjest aktuaalsemaks.
Peamine põhjus on enamikele inimestele niigi ilmne – energia ei muutu aastatega odavamaks ja raisata ei soovi seda enam keegi. Miks aga räägitakse nüüd ruumide mikrokliimast, pole paljudele teada.

Mikrokliima ja energiasääst on omavahel väga seotud. Kui vanasti oli küte odav ja keegi seda eriti ei arvestanud, siis polnud meie majad ka eriti soojustatud. Kui läks väljas külmemaks, tuli lihtsalt katelt rohkem kütta ja oligi kogu mure. Nüüd aga, kui selle taga on suured (isegi väga suured) rahad, üritavad inimesed soojustada oma maja välisseinu, vahetada välja vanad aknad ning uksed, kellel on rohkem raha soojustavad ka katust.

Tulemuseks saame endale vaga hea soojustihedusega majakarbi. Küttekulud loomulikult vähenevad märgatavalt. Kuid mis juhtub meie maja mikrokliimaga? Ja mis see mikrokliima ikkagi on?

Mikrokliima tekkib majja siis, kui inimesed on seal elanud juba mõnda aega. Tähtsamad komponendid, millest ta koosneb on õhu kvaliteet, soojusolukord, mille kindlustab ajakohane küttesüsteem, valgus, õhuniiskuse jaotumine ruumis, tolm, korralik õhuringlus jne.

Põhiline mure on aga niiskus ja süsihappegaas, mis kogunevad majja inimeste tegevuse tagajärjel (hingamine, vee kasutus jt). Vanasti polnud see probleemiks, kuna meie majad polnud nii õhutihedad ja hea soojustakistusega. Tänapäeval aga tuleb see suure probleemina välja. Niiskus, mis on majja kogunenud, peab majast välja saama. Kui aga õhutihedas majas puudub korralik ventilatsioon, pole niiskusel kuhugi minna ja niiskus hakkab kondenseeruma. See aga juba omakorda tekitab hallitusi ja seeni. Majast, milles on hallitus ja seened, ei saa aga rääkida kui tervisliku mikrokliimaga kodust. Kõik peaksid aru saama, kuidas see mõjutab meie tervist ja mis on selle tagajärjed: esmased tervisehäired on hingamisprobleemid, astma ning tänapäeval nii levinud allergia.

Niiskus rikub muidugi ka majakarpi. Mõne aasta pärast on juba silmaga näha hoonekonstruktsioonide kahjustusi.

Veel üks koduvaenlane, kellest vanasti ei räägitud, on radoon. See on värvitu, lõhnatu ning maitsetu gaas, mis võib ohustada meie tervist otse meie kodus. Radoon on ohtlik õhutamata pindades, kuna ta võib tõusta kõrge sisalduseni ning seda pikka aega sisse hingates, aitab kaasa kopsuvähi tekkele. Vanasti ei räägitud sellest vaenlasest aga lihtsalt seepärast, et majade ehituskvaliteet oli madal, õhuvahetus kiire ning seega radooni ka ei kogunenud nii palju kui nüüd, samuti polnud veel nii tõhusaid mõõtmisriistu.

Põhiliselt tuleb see gaas meie majja pinnasest läbi vundamendi ning keldriseinte, osaliselt ehitusmaterjalidest nind kraaniveest. Kuna radoon on raske gaas on tema põhilised kogunemiskohad kas keldris või esimesel korrusel. Aktiivsem radooni kogunemine majja toimub kütteperioodil, mil maja avad (uksed ja aknad) on hoones enamasti suletud ning korraliku sissetõmbeventilatsiooni puudumisel tõmmatakse majja rohkem majaalust õhku.

Loomulikult mõjutavad maja mikrokliimat ka materjalid, millest maja on ehitatud ja soojustatud. Paljud ehitusmaterjalid (eriti põletusprotsessil saadud materjalid) eraldavad kiirgust ja lõhna ning vastavalt mõjutavad ka hoone mikrokliimat ja meie tervist.

Kokkuvõtvalt: maja ehitatakse endale ja oma perele ning seal me viibime suure osa oma elust. Looduslikest materjalidest ning tervisliku mikroliimaga seinte vahel tunneb end kindlasti iga inimene paremini. Tuleb uurida, millest on materjalid tehtud ja kuidas käib nende tootmine. Tootjatelt võib küsida vastavaid dokumente, mis tõestavad toote mõju kontrolli inimese tervisele. Ventilatsioon peab majas olema kahepoolne (sisse- ja väljatõmbega).

Durisoli puit-tsementplokke kasutatakse tänapäeval laialdaselt nii elumajade kui ka ühiskondlike hoonete ehitamisel. Need loovad hoones tervisliku sisekliima. Durisoli võib mitmel põhjusel pidada tervisliku maja sünonüümiks, kõige olulisemad põhjused on toodud allpool.

Hallituse- ja seentekindlus
Paljudes valdavalt jaheda kliimaga riikides viiakse pidevalt läbi uurimusi hallituse ja seente tekkimise kohta majas ja nende põhjustatud haiguste kohta. Mõnede kaasaegsete ehitusmaterjalide puudused, seinte vähene hingavus, ehitusmeetodite mittevastavus – see kõik võib viia seente arenemiseni nii sise- kui välisseintel. Halb ventilatsioon, eriti sanitaarruumides, halvendab olukorda veelgi. Kui aga siseruumide puhtuse probleem on kergesti lahendatav, siis seinte seest on niiskust vägagi keeruline kõrvaldada.

Durisoli plokkidel on ainulaadne omadus – nad ei ima üle 2% niiskust. Kogu ehitustegevuse jooksul, kuni võtmete kätteandmiseni jäävad plokid täiesti kuivaks, sest materjal vabaneb kiiresti ja lihtsalt talle mittevajalikust niiskusest. (Näiteks Kanadas jäetakse kiirteede äärde püstitatud heliisolatsioonibarjäärid ilma igasuguse viimistluseta. Plokkide tootmisel lisatakse soovitud tooni saavutamiseks vaid värvainet.) Materjal välistab seente ja hallituse peamise põhjuse – niiskuse tekkimise. Viimistlusmaterjalina kasutatav lubikrohv, millel on omadus kiiresti niiskust imada ja seda samal määral eraldada, parandab Durisoli plokkidest seina omadusi veelgi. Järgmiseks oluliseks omaduseks on materjali kõrge pH tase, mis muudab plokid kõrgleeliseliseks. “Tandemis” koos lubikrohviga kaitseb see omadus seinu kindlalt seente tekkimise eest (lupja kui leeliselist materjali on ajalooliselt kasutatud tallide, piimakodade, ja muude ranget hügieeni nõudvate hoonete seinte valgendamiseks). Krohvi kasutamine viimistlusmaterjalina vähendab ehituskulusid veelgi – krohvivõrgu kasutamine ei ole Durisoli plokkide puhul vajalik.

Hingavad seinad
Tervisliku maja kontekstis räägitakse sageli hingavatest seintest. Sellistel seintel on kõrge imavus ja hea veeauru difusioon. See tähendab, et sein imab veeauru ja muud gaasid endasse ning juhib need oma välispinnale, luues nii siseruumides tervisliku kliima. Seinad, mis juhivad veeauru aeglaselt ning kontrollitult, on parimad hingavad seinad.

Kuigi teised gaasid hajuvad samuti läbi seinte (näiteks toimub CO2 ja hapniku vahetus), on veeaur ruumide tervisliku sisekliima peamine tegur ja seda vaadeldakse alati kõige põhjalikumalt. Durisoli plokkide struktuur laseb takistamatult toimuda veeauru vahetusel. Materjali kõrge poorsus, staatilise õhu olemasolu ja õige soojusisolatsiooni paigutus teevad Durisol plokkidest ideaalse materjali hingavatele seintele. Durisoli välis- ja siseseinte plokkide konstruktsioon põhineb piisava veeauru difusiooni tagamisel.

Test
Mõõtsime elektrooniliste seadmete abil niiskuse taset ruumis erinevate seinasüsteemide kasutamisel. Eksperimendi alguses oli ruumi seinte niiskus 80% ning seejärel langetati seda järsult 30%-ni. Nädala pärast mõõdeti veeauru hulka.

Ülipoorne Durisol plokk aitab kaasa üleliigse niiskuse edasisele difusioonile. Selline “tandem” on hingavate seinte jaoks ideaalne ja on uuringutes saavutanud laitmatuid tulemusi.
Krohvitud Durisol tagab ruumis 15 korda paremini kontrollitud niiskustaseme, kui tüüpilises kaasaegses hoones kasutatavad ehitusmaterjalid.

NB! Eksperimendi tulemused ei pretendeeri ühe või teise konstruktsiooni kasutamise otstarbekuse täielikule hindamisele, selleks on vaja põhjalikumaid arvutusi ja uuringuid, pakuvad aga suhtelise klassifikatsiooni, mis osutab selgelt kaasaegsete populaarsemate ehitussüsteemide kasutamisega seotud probleemidele.

Niiskuse testi viidi läbi Taylor Woodrow Tehnoloogiakeskuses (UK) 5.-7. novembrini 2007. aastal. Testi eesmärgiks oli kontrollida Durisoli ploki vastupidavust niiskusele.

Ettevalmistused katseks
Betoonplaatidele ehitati Durisoli plokkidest ja terasseinast bassein. Durisolist seinte kõrguseks ja laiuseks oli 1 meeter ning terasest testseina kõrguseks oli 2,4 meetrit. Plokid täideti betooniga nagu näeb ette Durisoli ehitustehnoloogia. Terasest seina ja betoonplaate tihendati bituumeniga, Durisolist seina ja terasseina ühendused armeeriti. Durisolist seinte ja betoonist aluse vahele bituumenit ei pandud, küll aga kaeti Durisoli sisemised seinapooled hüdraulilise lubjaga.

Katse kirjeldus
Durisoli plokkidest ehitatud bassein täideti 1 meetri kõrguselt veega ning jäeti seisma 72 tunniks. Selle perioodi jooksul kontrolliti vee lekkimist basseinist. Katse lõpul mõõdeti vee taset, et näha palju oli vee kadu.

Katse tulemused

• 72 tunni jooksul langes vee tase basseini 115 mm, 11% vee kaost toimus tänu aurumisele, lekkimisele, absorbeerumisele betoonist alusesse või lubikrohvi.
• Vee lekkimist ei täheldatud Durisoli plokkide ühenduskohtadest ega ka lupjamata seinte pooltest (plokkide välimiselt küljelt).
• Vee immitsemist märgati ainult Durisoli ja betoonist aluse vahelt.

Basseini lammutamise käigus ei tunginud vesi läbi külgseinte.