Koduinfo blogi

Postituse sildid: ‘madal energiavajadus’

Energiasäästlikud lahendused STEICO toodetest.
STEICO kasutamine puitmajade ehitamisel

Kuupäev: 16.02.2012
Aeg: 14.00 – 16.30
Koht: Ehituskeskus – Rävala pst 8, Tallinn
Hind: TASUTA

Teemad:

1. Ülevaade ökosertifikaatidest.
2. STEICO toodete tutuvustus.
3. STEICO sõlmlahendused: energiasääslikud majad, puitmajad, katusekonstruktsioonid.

Registreeru STEICO seminarile

Energiasäästlikud lahendused Durisol plokist.
Keskkonnasõbralikud ehitusmaterjalid

Kuupäev: 16.02.2012
Aeg: 10.00 – 12.30
Koht: Ehituskeskus – Rävala pst 8, Tallinn
Hind: TASUTA

Teemad:

1. Ülevaade ökosertifikaatidest.
2. Durisol ploki tutvustus.
3. Energiasäästlikud lahendused Durisol plokist
4. Durisoli sõlmlahendused kortermajade/tööstushoonete ehitamiseks.

Registreeru Durisoli seminarile

Ehitusinsener Liivo Kruusel kirjutab, et ehkki hoone avade õhukindlalt sulgemine toob esialgu suure kokkuhoiu küttekuludelt, tuleb õige energiasääst hoopis siis, kui säilitatakse hea mikrokliima.

Tänased põhitegevused energiasäästuks on üldjuhul akende vahetus, seinte-, soklite-, katuse lisasoojustamised ja küttesüsteemide renoveerimine – nii saadakse märkimisväärne kokkuhoid küttearvetelt. „Edukaimad“ on siin need tegijad, kes sulevad kõik avad võimalikult õhukindlalt ehk piltlikult öeldes tõmbavad majale kilekoti pähe.

Esimene emotsioon on rõõmustav: küttearved vähenevad kuni 30 protsenti! Kuid mis saab edasi? Sellise renoveerimisega saavutatud mikrokliimas on küll soe, aga kas ka hea elada? Mis saab siis, kui aknad, seinad ja laed hakkavad higistama, tekib hallitus ja sellest omakorda allergiad, vähkkasvajad? Kas see on probleem, et nendes ruumides väsivad inimesed kiiremini, muututakse närvilisemaks, kannatavad peresuhted?

Milles seisneb probleem?70% eestimaalastest elab korterelamutes, kus õhuvahetus on lahendatud loomuliku ventilatsioonisüsteemiga, kus raskemale külmale õhule teeb ruumi kaalult kergem soe õhk. Väljatõmbeks kasutatakse ventilatsioonikanaleid, mis üldjuhul asuvad sanitaarruumides ja köögis.

Loomulik ventilatsioon ei toimi ühtlaselt. Mida külmem ja tuulisem ilm on väljas, seda rohkem õhuvahetust tekib, kui pole temperatuuride suurt erinevust ventilatsioonišahtide otstes, siis õhk ka ei liigu. Kuigi sooviks ehk teistpidi. Samuti sõltub selline ventilatsioonisüsteem ventilatsioonikorstna pikkusest. Teame ju, et pikem korsten “tõmbab” paremini.

Peale kalleid energiasäästlikke renoveerimistöid muutub olukord aga sootuks. Senise ebaühtlase õhuvahetuse asemel ei tule värsket õhku hoopiski. Loomuliku ventilatsiooniga hoonetes oli ette nähtud kompensatsiooniõhu juurdevool läbi akende ebatiheduste. Uute akende puhul on vähenenud nii õhu juurdevool kui ka infiltratsiooni õhuvooluhulk. Paljudel suurpaneelelamutel on suletud ka ventilatsiooniavad. See kõik tähendab, et saastunud õhk ei lähe ruumist välja. Värske õhu asemel hingame siseruumides seisnud õhku, milles on kordades rohkem mikroobe ja viirusi kui välisõhus, kus neid tapab ultraviolettkiirgus.

Renoveerimine tõstis õhuniiskustKui Tallinna Tehnikaülikooli teadlased 2009. aastal uurisid Eesti suurpaneelelamute ehitustehnilist olukorda, ilmnes, et võrreldes meie naaberriikides tehtud uuringutega, iseloomustab Eesti suurpaneelelamute sisekliimat madalam temperatuur ja suurem õhuniiskus. Nüüd, kui majadele on renoveerimise käigus justkui kilekott pähe tõmmatud, suureneb õhuniiskus ja kondensatsioonirisk veelgi. See ei tähenda aga midagi muud kui hallitusprobleeme, mida saaks ennetada korraliku ventilatsiooniga.

Võime muidugi mõista inimese soovi sulgeda kõik võimalikud avad, et soe välja ei läheks. Eriti kui kütte hind pidevalt tõuseb. Me vajame sooja, aga ka õhku. Inimesed veedavad 80% oma ajast ruumides, kuid vähesed ilmselt mõtlevad sellele, mida toob kaasa halb õhuvahetus ja kui palju see meie elu mõjutab. Kui hakkab tunduma, et õhk pole enam värske, tuulutame tuba ja laseme aknast välja sooja, mida kõigest väest kokku oleme kogunud.

Lahenduseks sundventilatsioonTäna on võimalik tekitada korteritesse ühtlane sundventilatsioon koos soojustagastusega. Sellega saavutatakse nii parem õhuvahetus kui ka küttekulude kokkuhoid. Seega saame energiasäästu hoopis mikrokliimat parandades, mitte kogu õhuvahetust sulgedes. Erinevate majade seisukorra ja arvutuste kohaselt võiks energiasääst sellisel juhul olla ka üle 50%.

Tundub, et riik on hakanud mõistma, et energiasäästuga peab kaasnema ka inimeste heaolu paranemine. Septembris anti KredExi toetusel esmakordselt välja eestikeelne raamat „Hoonete energiatarve ja sisekliima“, mille autoriteks on nimekas Rootsi Chalmersi Tehnikaülikooli emeriitprofessor Enno Abel ja TTÜ Keskkonnatehnika Instituudi kütte ja ventilatsiooni õppetooli dotsent Hendrik Voll.

Augustis teatas KredEx, et hakkab toetama enne 1993. aastat valminud korterelamute renoveerimist, et motiveerida elanikke rekonstrueerima olemasolevaid korterelamuid kompleksselt, sh et suureneks energiatõhusus arvestades nõudeid hoonete sisekliimale. Kui aga korraga tervet hoonet renoveerida ei suudeta, siis tuleks hakata hooneid renoveerima seest väljapoole ehk alustada tuleks kütte- ja ventilatsioonisüsteemidest ning seejärel tegelega piirete ja avatäidetega.

Riik toetab, inimesed taha mõistaHuvitav on siin asjaolu, et kuigi riik annab sellistele renoveerimistele suuri toetusi, ei suuda korteriühistud sageli jõuda kokkulepeteni, et midagi ka reaalselt ära teha. Tundub, et eestimaalasele meeldib olla „ärakasutatud“ ja pidevalt kurta küttehindade tõusu ning tervise kadumise üle.

Korteriühistud kardavad väga laenuvõtmist, kuid siinkohal peaks ehk meelde tuletama, et kohustused kaugkütte tarnijatele on samasugused kohustused nagu laenukohustus panga ees, sageli pole laenumaksed ka sugugi kõrgemad. Ainuke vahe on, et maja renoveerides saab elada tervislikumas keskkonnas ja õige lahenduse korral on laenumaksed hoopiski väiksemad kaugkütte tarnijaile makstavast. Seega kohustused inimestel vähenevad, mikrokliima paraneb, tervis jääb alles. Teeme siis virisemise asemel parem midagi ära.

Allikas: Ehitusuudised

Viimasel ajal muud ei kuule, kui et energiat tuleb säästa. Mõned võtavad seda väga tõsiselt, toppides või teipides tubades kinni kõik ventilatsiooniavad ja istudes seejärel päevast päeva soojas, kuid umbses ruumis.

Kortermajade renoveerimisel on eesmärgiks seatud kokkuhoid, mistõttu neid soojustatakse nii seest kui väljast ja nii alt kui pealt ning kõige tipuks tellitakse ka täiesti kinnised pakettaknad. Töömeeste juttu õhutusavadest peetakse sageli pelgalt sooviks selle pealt rohkem teenida.

Nõnda võib paljudes renoveeritud kortermajades näha õhtuti ja öösiti avatud aknaid, kustkaudu seesama ihaldatud soojus välja voolab, paisutades niigi pirakaid küttearveid.

Uskumatu, kuid TTÜ dotsent Hendrik Voll ütles, et keskmine perekond eritab ööpäevas oma elutegevusega seitse kuni üheksa liitrit niiskust ja kui see kõik jääb ruumi sisse, ongi kuri karjas. Uuringud näitavad, et hallitusseened on väga ohtlikud ja võivad põhjustada allergiat või koguni vähki.

Käitugem siis mõistlikult ja mõelgem peale soojustamise ka ruumide õhutamisele. Kui loomulik väljatõmme ei aita, tuleb sundventilatsiooniga takka aidata. Ikka nii, et toas ka hingata saaks ja igati mugav oleks.

Allikas: E24

Vanemate korterelamute renoveerimisel on esmatähtis mõelda hoone ohutuse ja tervisliku sisekliima tagamisele, kirjutab ehitusinsener Targo Kalamees Postimehe erilehes Kodu ja Kinnisvara.

Tulenevalt Eesti klimaatilistest tingimustest ja tänapäevasest elustiilist veedavad inimesed suure osa oma ajast siseruumides. Seetõttu on sisekliima kvaliteet olulise tähtsusega.
Halb sisekliima mõjutab ruumis viibivate inimeste enesetunnet, tervist ja töövõimet. Eriti tundlikud on sisekliimaprobleemidele haiged, vanurid ja lapsed.

Lähene terviklikult
Õhu saastatus ruumis sõltub saasteainete tekkimise ja eemaldamise kiirusest. Kuna saasteainete kontsentratsioon välisõhus on üldjuhul väiksem, saab siseõhku puhastada ruumide ventileerimise teel.

Enam kui 80 protsenti Eesti eluasemefondist on ehitatud pärast 1945. aastat ning eelkõige perioodil 1961–1990. Üle kahe kolmandiku eluruumidest asub korterelamutes. Seetõttu mängib Eesti eluasemefondi sisekliima hindamisel vanemate korterelamute olukord väga suurt rolli.

Vanemate korterelamute sisekliimaolukord ei ole kiita. Peamised sisekliimaprobleemide põhjused on puudulik ventilatsioon, probleemid küttesüsteemidega, hoonepiirete suur soojusläbivus ja hoonete suur energiakulu.

Vanemates korterelamutes olev loomulik ventilatsioon ei taga piisavat õhuvahetust – probleeme on nii välisõhu juurdepääsuga kui ka õhu väljatõmbega korteritest (probleem on suurim viimaste korruste korterites) ja ka õhuvahetushulga reguleerimisega.

Akende vahetus mõjutab vanemate korterelamute senise ventilatsioonisüsteemi toimimist oluliselt. Loomuliku ventilatsioonisüsteemiga elamutes oli ette nähtud kompensatsiooniõhu juurdevool läbi akende ja hoonepiirete õhulekkekohtade.

Uued aknad on õhupidavad ja akende vahetuse korral väheneb välisõhu juurdevool korterisse. Sellest tulenevalt ei suuda loomulik ventilatsioon tagada hoonetes nõutavat sisekliimat. Nõrk ventilatsioon või ventilatsiooni puudumine tähendab, et saastunud õhku ei eemaldata ruumist.

Seega ei ole kindlustatud inimese elutegevuseks vajaliku värske õhuvoolu hulk ja selle loomulik ringlemine ning ei ole tagatud tasemel mikrokliima.

Koos akende vahetamisega tuleb renoveerida ka ventilatsioonisüsteem. Otstarbekas on siseõhku mitte niisama välja puhuda, vaid selle abil soojendada sissepuhkeõhku, tarbevett või kütta siseruume.

Välisõhk tuleb tubadesse juhtida eelsoojendatult. Väljatõmbeventilatsiooni korral on seda lihtsam teha värskeõhuradiaatoreid kasutades.

Järgi kõiki nõudeid
Vanad ja reguleerimisvõimaluseta küttesüsteemid ei taga erinevates ruumides ja eri korrustel temperatuuri ühtlast jaotust. Hoonepiirete lisasoojustamisega peab alati kaasnema küttesüsteemi renoveerimine ja tasakaalustamine.

Tagada tuleb temperatuuri reguleerimise võimalus ruumipõhiselt ehk paigaldada radiaatoritele termostaadid.

Energiasääst ei tohi tulla aga sisekliima halvenemise arvelt. Enne individuaalsete soojusmõõturite paigaldamist tuleb teostada muud olulised renoveerimistööd.

Individuaalsed soojusmõõturid võivad viia ka sisekliima halvendamisele: vähendatakse ventilatsiooni õhuvooluhulka või jäetakse ruumid alaküttesse.

Suurim murelaps vanemates korterelamutes (eriti suurpaneelelamutes) on piirdetarindites olevad külmasillad. Välispiirete suure soojusjuhtivuse ja külmasildade tõttu võib välisseinte lisasoojustamist ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemide renoveerimist pidada ohutu ja tervisliku sisekliima nõudeid arvestades ja energiasäästu soovides möödapääsmatuks.

Ehitiste renoveerimisel tuleb tähelepanu pöörata kõikide ehitisele esitatavate nõuete (mehaaniline tugevus, püsivus, kasutusiga, tule- ja kasutusohutus, tervislikkus, hügieenilisus, keskkonnaohutus, müratõrje ja heliisolatsioon, energiatõhusus) täitmisele.

Lähenev talv on parim aeg korterelamule energiaauditi tegemiseks ja renoveerimisprojekti koostamiseks, et kevadel saaks alustada renoveerimistöödega. Läheneda tuleb terviklikult, pidades esmatähtsaks hoone ohutust ja tervisliku sisekliima tagamist, alles seejärel energiasäästu.

Energiaaudiitori ja projekteerija valimisel tuleb lähtuda eelkõige nende pädevusest ja seniste tööde kvaliteedist. Kokkuhoid uuringute ja projekti pealt võib hiljem väga kalliks maksma minna.

Allikas: E24

Mis on sisekliima?
• Sisekliima on ruumi keemiliste, füüsikaliste, bioloogiliste, kiirguslike jm mõjude kogum.
• Osa nendest mõjudest on inimesele otseselt tajutavad, kuid mõningaid sisekliima mõjusid tajub inimene kaudselt.
• Rahuldava sisekliima korral tervist ohustavad tegurid puuduvad ja enamik inimesi tunneb ennast nendes ruumides mugavalt.
• Sisekliima kvaliteedi miinimumnõuete tagamiseks on määrustes, standardites ja juhendites kehtestatud piirsuurused. Sisekliimategurite piirsuurused võivad olla erinevad sõltuvalt sisekliima kvaliteediklassist.
• Näiteks eeldatakse uutelt ja renoveeritud hoonetelt paremat sisekliimat kui olemasolevatelt hoonetelt.
• Sisekliimat ja siseõhu kvaliteeti mõjutavad õhu keemiline koostis, saasteallikate sisaldus õhus, väliskliima, ruumide ja tehnosüsteemide kasutamine, koristamine, sisustus, ehitus- ja viimistlusmaterjalid, inimesed jms.

Allikas: Targo Kalamees

Koostis ja omadused
Durisol koosneb 98% looduslikest materjalidest. Põhiliseks komponendiks on puit, mida on tervelt 90%, lisanduvad mineraalid 8% (savi ja vaik) ning tugevduseks on lisatud 2% tsementi.
Plokid laotakse kuival meetodil segu kasutamata ja hiljem täidetakse betooniga, millega saavutatakse ehitise tugevus. Durisol on väga heade soojus-, heli-, niiskus- ja tulepüsivuse omadustega ning sobib kasutamiseks nii vundamendi kui seinte ehituseks.

• Täislahendus (vundament, siseseinad, välisseinad)
• Kerge, lihtne, tugev, soe, „hingav“, looduslik, niiskus-, hallitus-, tule-, mürakindel.
• Madala energiavajadusega maja ehitus
• Puuduvad külmasillad
• U=0,19 standard
• 5 cm lisasoojustusega on U=0,15
• Kuni 30% efektiivsem ehitus
• Küttekulud kuni 30% väiksemad
• Ei vaja kogenuid ehitajaid ja rasketehnikat

Kõrgendatud soojusisolatsioon + soojuse akumuleerimine
Ainulaadne soojusisolatsioon, 37,5 cm paksustel 17,5 cm vahtpolüsteroolkihiga plokkidel on soojustakistus R = 5,15 m²K/W ja soojusjuhtivus U = O,19 W/m²K. (Durisoli plokid DSs 30/12 on ainuke materjal, mille soojustakistus ulatub 30 cm paksuste seinte korral R=3,25);
Durisoli seintes toimub soojuse akumuleerumine (betoonsambad akumuleerivad soojuse ja hoiavad ruumide temperatuuri ühtlasena). Kütteperioodil väheneb soojusenergia vajadus kuni 30%.

Suurepärane veeauru difusioon
Puidu kasutamine annab seinale hingamisvõime. Puidu eriline töötlemine tootmisprotsessi käigus annab sellele deformatsioonikindluse veeauru sisseimamisel ja ülekandmisel. Plokkide poorne struktuur, naturaalsete koostisosade kasutamine ja seinte hingamisvõime tekitavad hoones tervisliku keskkonna.

Maksumus
Ehitisemaksumust on võimalik arvutada erinevat moodi. Võttes arvesse lihtsalt materjali- ja töötasu ei tule kohe tervikpilt välja. Enamused materjalid vajaval ka lisakulutusi.
Durisoli ehituse puhul jäävad ära nt sellised tööd nagu: soojustus, vööde valamine ning avade sildamisel pole vaja kasutada rasketehnikat. Durisol sillused on kuni 6 m pikkused, soojustatud ning paigaldatavad käsitsi kas või ühe inimese.
Kogemusteta ehitaja võib Durisolist laduda 3 m2 seinapinda tunnis, ning kvalifitseeritud ehitaja kuni 10 m2; tunnis. Lisaks saab ehitada sõltumata ilmastiku oludest.

Soojusjuhtivus
Durisoli soojustuseks on valitud hall peno. Tänu selle uuele täiustatud soojustusele on saavutatud seina soojusjuhtivuseks 0.19. Lisades seinale tuuletõkke on võimalik kerge vaevaga saavutada veel paremat tulemust ehk 0,15.

Ökoloogiline Durisol
Durisoli tootmisel on saavutatud 100% kasutus, kõik tootmisjäägid lähevad taaskasutusse. Käib pidev ringlev protsess, mis ei vaja palju energiat. Tootmises puuduvad põletusprotsessid ning mürgised gaasid. Samuti ei teki tootmise ajal heitvett. Suur osa tootmises kasutatavast veest naaseb plokkide kuivamisel puhta veeauruna keskkonda. Seega on mõju keskkonnale pea olematu.
Plokid ei sisalda kahjulikke lisaaineid. Kõik koostisosad on looduslikud. Materjal neelab suurepäraselt veeauru, suurendades nii CO2 ja hapniku hulka. Samuti juhitakse materjali välispinnale mitmed mürgised keemilised ühendid ja siseruumide õhk muutub puhtamaks.
Durisol plokkide pH tase on 11-12 (kõrgleeliseline). Leeliseline keskkond takistab seente, hallituse ja viiruste arengut. Praktikas kasutatakse leeliselisi materjale (näiteks lupja) piimatööstuste ja muude ranget hügieeni nõudvate ehitiste seinte valgendamiseks.

Helipidavus
Millist hoonet me ka ei ehitaks eluhoonet või tootmishoonet, ühe- või mitmepereelamut, helipidavus on alati tähtis. Durisoli helipidavus on kuni 63 dB, ning helineelduvus kuni 11dB. Poorne materjal pakub elanikele suurepärase helikindla keskkonna.
Tänu elastsetele ja poorsetele kihtidele summutavad Durisoli plokkidest ehitatud seinad heli ning tekitades materjaliosakeste vahel mikroskoopilist hõõrdumist, muundavad nad helienergia soojuseks.

Tänu heale helineelduvusele ehitatakse Durisolist ka helibarjääre teede ääres.

Kommunikatsioonid
Ehituse käigus on võimalik plokkide avadesse enne betooniga täitmist paigaldada ka vee-, kanalisatsiooni- , ventilatsioonitorusi ning elektrikaableid.
Niiskuse ja tule vastupidavus.
Tänu töötlemisega mineraalidega on Durisol vastupidav niiskusele ja tulele, ta ei mädane ega hallita ning ei põle ega hõõgu ning takistab tule levikut. Läbi viidud katsetustel oli kuumuseks 1100 C nelja tunni jooksul ja Durisol pidas selle kenasti vastu.

Lihtne viimistlus
Durisol on poorne materjal, mis muudab seinte lõppviimistluse ülilihtsaks. Soojusisolatsioon on plokkidesse integreeritud, seega ei ole vaja näha vaeva fassaadi või siseseinte soojustamisega. Plokke on lihtne krohvida ka krohvivõrku kasutamata või katta muu dekoratiivse materjaliga.