Koduinfo blogi

Arhiiv ‘ARTIKLID’ Rubriik

Tänapäeval räägitakse järjest rohkem energiasäästlikust majast ning ikka ja jälle pööratakse tähelepanu oma tulevase maja mikrokliimale ja tervislikkusele.

Miks siis neid teemasid järjest rohkem tõstatakse? Maju ju ehitatud juba aastaid, kuid nüüd muutuvad need teemad järjest aktuaalsemaks.
Peamine põhjus on enamikele inimestele niigi ilmne – energia ei muutu aastatega odavamaks ja raisata ei soovi seda enam keegi. Miks aga räägitakse nüüd ruumide mikrokliimast, pole paljudele teada.

Mikrokliima ja energiasääst on omavahel väga seotud. Kui vanasti oli küte odav ja keegi seda eriti ei arvestanud, siis polnud meie majad ka eriti soojustatud. Kui läks väljas külmemaks, tuli lihtsalt katelt rohkem kütta ja oligi kogu mure. Nüüd aga, kui selle taga on suured (isegi väga suured) rahad, üritavad inimesed soojustada oma maja välisseinu, vahetada välja vanad aknad ning uksed, kellel on rohkem raha soojustavad ka katust.

Tulemuseks saame endale vaga hea soojustihedusega majakarbi. Küttekulud loomulikult vähenevad märgatavalt. Kuid mis juhtub meie maja mikrokliimaga? Ja mis see mikrokliima ikkagi on?

Mikrokliima tekkib majja siis, kui inimesed on seal elanud juba mõnda aega. Tähtsamad komponendid, millest ta koosneb on õhu kvaliteet, soojusolukord, mille kindlustab ajakohane küttesüsteem, valgus, õhuniiskuse jaotumine ruumis, tolm, korralik õhuringlus jne.

Põhiline mure on aga niiskus ja süsihappegaas, mis kogunevad majja inimeste tegevuse tagajärjel (hingamine, vee kasutus jt). Vanasti polnud see probleemiks, kuna meie majad polnud nii õhutihedad ja hea soojustakistusega. Tänapäeval aga tuleb see suure probleemina välja. Niiskus, mis on majja kogunenud, peab majast välja saama. Kui aga õhutihedas majas puudub korralik ventilatsioon, pole niiskusel kuhugi minna ja niiskus hakkab kondenseeruma. See aga juba omakorda tekitab hallitusi ja seeni. Majast, milles on hallitus ja seened, ei saa aga rääkida kui tervisliku mikrokliimaga kodust. Kõik peaksid aru saama, kuidas see mõjutab meie tervist ja mis on selle tagajärjed: esmased tervisehäired on hingamisprobleemid, astma ning tänapäeval nii levinud allergia.

Niiskus rikub muidugi ka majakarpi. Mõne aasta pärast on juba silmaga näha hoonekonstruktsioonide kahjustusi.

Veel üks koduvaenlane, kellest vanasti ei räägitud, on radoon. See on värvitu, lõhnatu ning maitsetu gaas, mis võib ohustada meie tervist otse meie kodus. Radoon on ohtlik õhutamata pindades, kuna ta võib tõusta kõrge sisalduseni ning seda pikka aega sisse hingates, aitab kaasa kopsuvähi tekkele. Vanasti ei räägitud sellest vaenlasest aga lihtsalt seepärast, et majade ehituskvaliteet oli madal, õhuvahetus kiire ning seega radooni ka ei kogunenud nii palju kui nüüd, samuti polnud veel nii tõhusaid mõõtmisriistu.

Põhiliselt tuleb see gaas meie majja pinnasest läbi vundamendi ning keldriseinte, osaliselt ehitusmaterjalidest nind kraaniveest. Kuna radoon on raske gaas on tema põhilised kogunemiskohad kas keldris või esimesel korrusel. Aktiivsem radooni kogunemine majja toimub kütteperioodil, mil maja avad (uksed ja aknad) on hoones enamasti suletud ning korraliku sissetõmbeventilatsiooni puudumisel tõmmatakse majja rohkem majaalust õhku.

Loomulikult mõjutavad maja mikrokliimat ka materjalid, millest maja on ehitatud ja soojustatud. Paljud ehitusmaterjalid (eriti põletusprotsessil saadud materjalid) eraldavad kiirgust ja lõhna ning vastavalt mõjutavad ka hoone mikrokliimat ja meie tervist.

Kokkuvõtvalt: maja ehitatakse endale ja oma perele ning seal me viibime suure osa oma elust. Looduslikest materjalidest ning tervisliku mikroliimaga seinte vahel tunneb end kindlasti iga inimene paremini. Tuleb uurida, millest on materjalid tehtud ja kuidas käib nende tootmine. Tootjatelt võib küsida vastavaid dokumente, mis tõestavad toote mõju kontrolli inimese tervisele. Ventilatsioon peab majas olema kahepoolne (sisse- ja väljatõmbega).

1. Laenukonsultandi juurde tasub tulla juba siis kui maja ehituse mõte on küpsemas, sõltumata sellest, kas sobiv krunt on juba välja valitud või mitte. Hansapanga laenukonsultandiga koos saate paika panna nii maksimaalse laenusumma, millega arvestada kui ka järgnevad sammud ja olulised tähelepanekud, mida laenuvõtmisel arvestada.

2. Kui sobiv krunt on välja valitud, maja projekt ja ehituseelarve (soovitame ehitajaga läbirääkida) olemas, siis on vajalik kinnistu ka hinnata. Kui soovite tagatiseks seada valmis korterit, maja või ridaelamu, siis ei ole vajalik eraldi hindamist tellida. Kui tagatiseks tuleb kinnistu, siis on vajalik tellida kinnisvara büroo poolt koostatud eksperthinnang. Hansapanga poolt aktsepteeritud hindajate nimekirja leiate meie koduleheküljelt. Hindajale tasub öelda, et võimalusel lisada hindamisakti ka maja väärtus valmiskujul.

3. Edasi saate koos laenukonsultandiga paika panna finantseerimise skeemi. Kogu vajaliku laensumma saate fikseerida laenulepingus ning kasutusele saate seda võtta osade kaupa vastavalt maja valmimisele. Nii ei seisa kogu laenuraha teil kontol ja te ei pea ka väljavõtmata laenusummalt intressi tasuma. Peale hüpoteegi seadmist on teil võimalik laenu välja võtta kuni 75% kinnistu turuväärtusest (juhul kui hakkate ehitama 1 aasta jooksul peale lepingu sõlmimist).

4. Hea on see kui teil on võimalik kasutada ka lisatagatist vähemalt maja ehituse perioodil (olemasolev korter/kinnistu või vanemate korter/kinnistu). See annab võimaluse rohkem raha kohe alguses kasutusele võtta, sest laenusumma sõltub tagatise turuväärtusest. Ehitatava elamu puhul võib see olla tavaliselt kuni 75% ja valminud vara puhul kuni 90%. Elamu valmides, kui turuväärtus on piisav, on võimalik lisatagatis vabastada.

5. Kui laenukonsultandiga on kogu skeem kokkulepitud, siis sõlmitakse laenuleping ja seatakse notaris hüpoteek. Notari aja saate valida koos konsultandiga, samuti abistab ta teid vajalikes dokumentides orienteerumisel.

6. Kui laenuleping sõlmitud ja notaris käidud, kannab pank kokkulepitud summa teie arvelduskontole või siis otse ehitajale, nii nagu te olete omavahel kokkuleppinud.

7. Nüüd võib maja ehitus alata. Kui esimene osa laenust on ehitusse paigutatud, siis on vajalik kinnistu uuesti ära hinnata ja uue laenusumma kannab pank teie kontole vastavalt uuele turuväärtusele peale hindamisakti esitamist. Lepingu lisa selleks sõlmima ei pea ja muid kulusid peale hindamisakti tasu sellega ei kaasne. Hindamisakti saadab hindaja reeglina elektroonilisel kujul otse teie laenukonsultandile, samuti saate laenusumma väljamaksmise korralduse esitada elektrooniliselt.

8. Selliselt saate välja võtta kogu oma soovitud laenulimiidi ja maja valmis ehitada.

9. Kui maja valmis siis on vajalik see kindlasti ka kindlustada. Selles osas aitab Teid Hansa Varakindlustus.

10. Lisaks on teil võimalik võtta ehituse perioodiks ka maksepuhkust, et maksimaalselt maja ehitusele keskenduda. Kogu laenu saate tagasi hakata maksma alles siis kui teie uus kodu on valminud.

11. Vastavalt seadustele on võimalik saada eluaseme soetamiseks tehtud kulutustelt tulumaksu tagasi.

12. Küsimuste korral tasub kindlasti pöörduda laenukonsultandi poole, kes oskab teile nõu anda ja erinevaid lahendusi pakkuda.

Hansa Kodulaen
www.hansa.ee/kodulaen
www.hansa.ee/kodukapitalilaen

http://www.rohelinekodu.ee

Kui Te soovite, et maja ehitus toimuks algselt planeeritud ajal, alustaga maja dokumentatsiooni ja projekti valimisega juba varakult – soovitavalt pool aastat varem. Miks nii pikk aeg, kui Koduinfo lubab kogu dokumendikausta kätte toimetada kuu- pooleteisega?

Kogemus näitab, et rahulik ja etteplaneeritud tegevus viib paremale sihile. Teil on vaja veel palju välja uurida ja mõelda, enne kui tellite oma unistuste maja projekti. Te peate eelnevalt muretsema alusdokumendid, mis on vajalikud projektdokumentatsiooni koostamiseks. Neid alusdokumente läheb vaja ka siis, kui Te meie poolt pakutavate projektide hulgast sobivat ei leia ning tellite projekti arhitektilt.

Juba krundi soetamisel tuleb jälgida, kas olete müüjalt saanud kõik vajalikud dokumendid. Müüjalt saadud kinnistu toimikus on katastriüksuse plaan ja tiheasustusega alal detailplaneering koos seletuskirjaga (ka digitaalselt). Katastriüksuse plaani läheb vaja kavandatava ehitise asukoha märkimiseks projekti krundiga sidumise ajal.

Kui krunt on olemas ja soovite valida krundile sobilikku projekti, peate eelnevalt tutvuma kohaliku linna- või vallavalitsuse projekteerimistingimustega või detailplaneeringuga.

Projekteerimistingimused ja detailplaneering sätestavad, millist maja võib ehitada Teie krundile. Projekteerimistingimuste ja detailplaneeringuga määratakse ära ehitusõigus (ehitisealune pind, korruselisus, kõrgus, katusekalle, viimistlusmaterjalid jmt), et vältida olukorda, kus hiljem võib selguda, et Teie poolt valitud hoonet ei saa antud krundile püstitada, sest ei ole täidetud projekteerimistingimuste või detailplaneeringuga sätestatud nõuded. Samuti võite meie koduleheküljelt välja printida väljavalitud projekti andmed ja võtta need linna- või vallavalitsusse kaasa ehitusnõunikule näitamiseks.

Linna- või vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimustes on tavaliselt nõue, et projekti asendiplaan tuleb koostada tõesele tehnovõrkudega digitaalsele geodeetilisele alusplaanile, mis ei ole vanem kui 2 aastat. Seega kui Teil on krunt ostetud varem ja geoalusplaan aegunud, peate hankima uue. Kõige lihtsamini ja soodsamalt saate geodeetilise alusplaani kindlasti Teie krunti mõõtnud maamõõtjalt (konkreetse maamõõdubüroo nime leiate krundi katastriüksuse plaanilt). Jälgida tuleks ja tellimisel kindlasti üle küsida, et geodeetiline alusplaan oleks L-Est koordinaatide süsteemis ja kõrgused Balti süsteemis. Samas aga kui on olemas detailplaneering digitaalsel kujul, siis ei ole alati geodeetilise alusplaani koostamine vajalik.

Linna- või vallavalitsuse käest küsige infot piirkonna võrguvaldajate kohta. Uurige välja tsentraalsete kommunikatsioonidega liitumise võimalused.

Lisaks palub projektibüroo Teil täita küsimustiku – projekteerimislehed. Need on vajalikud projektdokumentatsiooni koostamiseks. Küsimustiku blanketid tagastate täidetuna vastavalt Teie eelistustele, milliseid ehitusmaterjale soovite oma maja ehitamisel kasutada (katusekate, välisviimistlus jmt).

Hädavajalik on edastada informatsioon tuletõrje veevõtukoha kohta, sest Päästeameti jaoks peab olema projektis määratud ka aastaringselt kasutatav tuletõrje veevõtukoht.

Edasi tegeleb projektiga juba projektibüroo, kes seob projekti krundiga, korrigeerib projekti seletuskirja vastavalt kliendi poolt valitud ehitusmaterjalidele, paneb kokku ehitusloa taotluseks vajaliku dokumendikausta ning kooskõlastab Teie projekti Päästeametiga. Projektibüroo on Teile abiks kuni ehitusloa saamiseni.

Tähelepanu! Siin võib minna mitmeid nädalaid, enne kui Päästeamet ja linna- või vallavalitsus projektdokumentatsiooni üle vaatab ning ehitusloa väljastab. Kui kokku pandud dokumendikaust vajab linna- või vallavalitsuse nõudel lisakorrektuuri, nihkub dokumendikausta valmimine veelgi. Arvestada tuleb ka näiteks suveperioodi puhkuste ajaga, kus vastavate asutuste ametnikud on puhkusel ja Teie projektikaust on ootel.

Kogemus näitab, et kui kõik vajaminevad alusdokumendid on varakult korras ja kliendil on linna- või vallavalitsusega läbi räägitud oma ehitusplaanid, kulgeb majaehitusele eelnev protsess kiirelt (kuu- pooleteisega) ja meeldivalt. Küsige neilt julgesti nõu.

Lisaks soovitame varakult enne majaehitust mõelda läbi sobiv ehitusmaterjal.

Seega – et kõik õnnestuks sujuvalt ja projektdokumentatsiooni koostamiseks vajaminevate alusdokumentide hankimine ei kuhjuks viimasele hetkele, alustage ehituse planeerimist pool aastat enne ehituse algust.

Durisoli puit-tsementplokke kasutatakse tänapäeval laialdaselt nii elumajade kui ka ühiskondlike hoonete ehitamisel. Need loovad hoones tervisliku sisekliima. Durisoli võib mitmel põhjusel pidada tervisliku maja sünonüümiks, kõige olulisemad põhjused on toodud allpool.

Hallituse- ja seentekindlus
Paljudes valdavalt jaheda kliimaga riikides viiakse pidevalt läbi uurimusi hallituse ja seente tekkimise kohta majas ja nende põhjustatud haiguste kohta. Mõnede kaasaegsete ehitusmaterjalide puudused, seinte vähene hingavus, ehitusmeetodite mittevastavus – see kõik võib viia seente arenemiseni nii sise- kui välisseintel. Halb ventilatsioon, eriti sanitaarruumides, halvendab olukorda veelgi. Kui aga siseruumide puhtuse probleem on kergesti lahendatav, siis seinte seest on niiskust vägagi keeruline kõrvaldada.

Durisoli plokkidel on ainulaadne omadus – nad ei ima üle 2% niiskust. Kogu ehitustegevuse jooksul, kuni võtmete kätteandmiseni jäävad plokid täiesti kuivaks, sest materjal vabaneb kiiresti ja lihtsalt talle mittevajalikust niiskusest. (Näiteks Kanadas jäetakse kiirteede äärde püstitatud heliisolatsioonibarjäärid ilma igasuguse viimistluseta. Plokkide tootmisel lisatakse soovitud tooni saavutamiseks vaid värvainet.) Materjal välistab seente ja hallituse peamise põhjuse – niiskuse tekkimise. Viimistlusmaterjalina kasutatav lubikrohv, millel on omadus kiiresti niiskust imada ja seda samal määral eraldada, parandab Durisoli plokkidest seina omadusi veelgi. Järgmiseks oluliseks omaduseks on materjali kõrge pH tase, mis muudab plokid kõrgleeliseliseks. “Tandemis” koos lubikrohviga kaitseb see omadus seinu kindlalt seente tekkimise eest (lupja kui leeliselist materjali on ajalooliselt kasutatud tallide, piimakodade, ja muude ranget hügieeni nõudvate hoonete seinte valgendamiseks). Krohvi kasutamine viimistlusmaterjalina vähendab ehituskulusid veelgi – krohvivõrgu kasutamine ei ole Durisoli plokkide puhul vajalik.

Hingavad seinad
Tervisliku maja kontekstis räägitakse sageli hingavatest seintest. Sellistel seintel on kõrge imavus ja hea veeauru difusioon. See tähendab, et sein imab veeauru ja muud gaasid endasse ning juhib need oma välispinnale, luues nii siseruumides tervisliku kliima. Seinad, mis juhivad veeauru aeglaselt ning kontrollitult, on parimad hingavad seinad.

Kuigi teised gaasid hajuvad samuti läbi seinte (näiteks toimub CO2 ja hapniku vahetus), on veeaur ruumide tervisliku sisekliima peamine tegur ja seda vaadeldakse alati kõige põhjalikumalt. Durisoli plokkide struktuur laseb takistamatult toimuda veeauru vahetusel. Materjali kõrge poorsus, staatilise õhu olemasolu ja õige soojusisolatsiooni paigutus teevad Durisol plokkidest ideaalse materjali hingavatele seintele. Durisoli välis- ja siseseinte plokkide konstruktsioon põhineb piisava veeauru difusiooni tagamisel.

Test
Mõõtsime elektrooniliste seadmete abil niiskuse taset ruumis erinevate seinasüsteemide kasutamisel. Eksperimendi alguses oli ruumi seinte niiskus 80% ning seejärel langetati seda järsult 30%-ni. Nädala pärast mõõdeti veeauru hulka.

Ülipoorne Durisol plokk aitab kaasa üleliigse niiskuse edasisele difusioonile. Selline “tandem” on hingavate seinte jaoks ideaalne ja on uuringutes saavutanud laitmatuid tulemusi.
Krohvitud Durisol tagab ruumis 15 korda paremini kontrollitud niiskustaseme, kui tüüpilises kaasaegses hoones kasutatavad ehitusmaterjalid.

NB! Eksperimendi tulemused ei pretendeeri ühe või teise konstruktsiooni kasutamise otstarbekuse täielikule hindamisele, selleks on vaja põhjalikumaid arvutusi ja uuringuid, pakuvad aga suhtelise klassifikatsiooni, mis osutab selgelt kaasaegsete populaarsemate ehitussüsteemide kasutamisega seotud probleemidele.

Kipsplaat-ehitistes levivad niiskuse mõjul ohtlikud mürgihallitused
15.09.2007
Alo Lõhmus, Postimees

Niiskus muudab populaarse ehitusmaterjali kipsplaadi kasvulavaks mürgistele hallitusseentele, mis levitavad oma mürke ka toaõhku. Ehkki Eesti on kipsplaat-ehitiste rohkuse poolest Euroopa esirinnas, ei kontrolli nende eeskirjakohast kasutamist ükski ametkond, kirjutab Alo Lõhmus.

Eesti päritolu Rootsi mikrobioloog Aime Must juhtis juba 1996. aastal esimesena maailmas tähelepanu asjaolule, mis ähvardab röövida une tuhandetelt kinnisvaraomanikelt. Ta väitis, et populaarne ehitusmaterjal kipsplaat, millega on hõlbus katta toaseinu ning ajada sirgeks kõveraid müüre, muutub niiskust saades ohtlike hallitusseente kasvulavaks.

Neile seentele pakub piisava niiskuse korral mõnusat eluaset ja toidulauda kipsplaadi tselluloosirohke kartong- või paberkate.

Niiskus ei pruugi ilmtingimata tähendada üleujutuse tagajärgi – hallituse tekkimiseks piisab ka betoonist välisseinast talvel imbuvast niiskusest, kondensatsiooniveest või koguni 85-protsendilisest õhuniiskusest, juhul kui näiteks kipsplaadi ja seinakarkassi vahel on seisev õhk. Vohama hakanud hallitusseened eritavad oma kuivanud eoste abil mürke, mida tuntakse mükotoksiinide nime all.

Mükotoksiine levitavad hallitusseened tegelikult võitluseks teiste seente ja bakteritega. Need on tugevad mürgid, mis purustavad raku elutähtsad organid (nt rakumembraani).

Ka antibiootikumid, mida meditsiin kasutab haigusetekitajate hävitamiseks patsiendi organismist, on põhimõtteliselt mükotoksiinid. Ent kui toaõhk on saastunud seinast tulvavate seenemürkidega, alustavad need oma mõrtsukatööd selles ruumis elavate või töötavate inimeste rakkude kallal.

Mõju närvidele ja ajule
Mükotoksiinid mõjutavad eelkõige närvisüsteemi rakke ja peaaju sünapse, samuti immuunsüsteemi rakke. Vigane immuunsüsteem võib tekitada näiteks allergiat, aga tuvastatud on ka mükotoksiinide vähki tekitav toime,» ütles Must oma Stockholmi-lähedasest Solna büroost telefonitsi Postimehele.

Niiske kipslaadi ohtlikkusest on viimastel aastatel kogunenud üha rohkem tõendeid. Tänavu juulis avaldas Must koos kolleegidega Lundi ülikoolist uue artikli ajakirjas Applied And Environmental Microbiology, milles tutvustas oma välja töötatud tehnoloogiat mükotoksiinide tuvastamiseks otse niiskunud kipsplaatidega ruumide õhust.

Selgus, et sellise ruumi siseõhus võib seenemürke leiduda kuni 500 korda rohkem kui seni arvatud. Mass-spektromeetriat ning gaasikromatograafiat kasutades leidsid teadlased mükotoksiine 45st niiske kipslaadi proovist 62st, kolmest toatolmu proovist kaheksast ning viiest õhutolmu proovist kaheksast. Iseäranis saastunud kohtadeks osutusid ventilatsiooniavauste ääred ning tubade põrandaliistude servad.

Vana tõde
Mükotoksiinide leidumist hallitanud kipsplaatidel kinnitasid juba 2000. aastal ka Soome uurijad eesotsas Soome töötervishoiu instituudi teadlase Tapani Tuomiga.

Nad tuvastasid kantserogeense ja immuunsüsteemi rikkuva sterigmatoküstiini, mürgise satratoksiini ja mitme teise mürgi sedavõrd kõrge taseme niiskunud kipsplaatidel, ehituspuidul ja viimistluses kasutatud paberil, et soovitasid vettinud maju lammutavatel või renoveerivatel ehitustöölistel kasutada täiendavaid ohutusabinõusid oma tervise kaitseks.

2002. aastal leidsid Saksa teadlased Bonni ülikooli professori Steffen Engelharti juhtimisel sterigmatoküstiini niiskunud elamute vaibatolmust. Texase tehnikaülikooli teadlased avastasid mürgise stratoksiini eri vorme niiskunud eluruumide õhust 2005. aastal ning järeldasid, et hallitusmürkide ohtu tuleks senisest rohkem arvesse võtta tervisekaitsenormide koostamisel.

Vannituppa ei sobi
Kui elamu või korter on kipsplaadiga üle löödud, siis on hallituse tekkimise risk väga suur,» kinnitas Aime Must. «Praegu on kindlaks tehtud, et hallituse tekkeks piisab 85% õhuniiskusest. Meil siin Stockholmis oli paar nädalat tagasi õhuniiskus näiteks 95%. Siseruumis võib palju niiskust tekkida ka siis, kui keedad köögis palju toitu või käid vannitoas mitu korda päevas duši all. Kui seda niiskust välja ei ventileerita, tekibki hallitus.

Musta sõnul on kipsplaadile siginenud hallitust keeruline märgata, sest plaadid on enamasti kaetud viimistlusmaterjalidega. Niiskus on aga suuteline läbima ka keraamiliste plaatide vuuke ning nende alla paigaldatud niiskustõket, imbudes kõige all asuvasse kipsplaati.

Seetõttu on Rootsis alates 1. juulist keelatud kipsplaadile panna keraamilisi plaate, mis tähendab, et vannitubades kipsplaati enam kasutada ei tohi, ütles Must. Ka sätestavad Rootsi seadused, et kui ehitusmaterjali täpne niiskustaluvus on teadmata, ei tohi ehitaja seda paigaldada kohtadesse, kus õhuniiskus võib ületada 75%.

Eriti ohtlik on kipsplaat välisseinas. Nüüd on ju moes ehitada ka välisseinu kipsplaadiga. Kui seal tekib hallitus, võivad mükotoksiinid jõuda siseruumi õhku,» hoiatas Must. Ohtlik on ka ehitusega kiirustamine, mille käigus ei lasta betoonseintel või -vundamendil enne kipsplaadi paigaldamist korralikult kuivada. Kui sul on betoonsein või vundament, ja sa ei kuivata seda korralikult ära, vaid paned lihtsalt kipsplaadi peale, siis tulevad äärmiselt suured probleemid, ütles Must, kelle sõnul tuleb hallitama läinud kipsplaat otsekohe maha lammutada.

Kipsplaadi-Eesti
Viimased kümme aastat kinnisvarabuumi lainel elanud Eestis on kipsplaat pälvinud ehitajate ning siseviimistlejate armastuse. Praegu on Eesti kipsplaadi kasutamiselt Euroopas teisel kohal.

Meie kipsplaadimüük edestab kogu Ida-Euroopat ja ka kogu Lääne-Euroopat, välja arvatud Iirimaa, sõnas Karli Kleemann kipsplaadifirmast Knauf & Partner OÜ. 1996. aastal oli kipsplaadi müük null, viimastel aastatel müüakse meil aga 6-7 ruutmeetrit kipsplaati elaniku kohta aastas, Lääne-Euroopa tase on 3-3,5 ruutu. Maailma tipp on Kanada, kus müüakse 11 ruutu elaniku kohta.

Kleemann nõustus, et kui kipsplaat lastakse ebakvaliteetse ehitamise käigus märjaks saada, tekib plaadile tõepoolest hallitus.

See tekib ehitustehnoloogia rikkumisest, mitte plaadist, toonitas ta. Seda on juhtunud majatehastel, kes toodavad valmiselemente. Need viiakse ehitusplatsile, pannakse neli seina kokku, kuid seal saavad need märjaks. Probleemid tekivad aasta lõikes just oktoobrist jaanuarini. Kevadel ja suvel neid probleeme pole, ent kui on pikk ja niiske sügis, kui välisõhk enam midagi ei kuivata, tekivad hädad.

Üks suuremaid teadaolevaid hallitusjuhtumeid on Tallinna Ülemiste hotell, mis kohe valmimise järel hallitama läks. 2004. aasta parimaks betoonehitiseks valitud hoonest tuli hallitanud plaadid kõrvaldada ning hotelliomanik andis YIT Ehituse kohtusse. Tänavu juunis mõistis Tallinna ringkonnakohus ehitajalt hotelli kasuks välja 11 miljonit krooni.

Ehkki Eestis paigaldatakse aastas kuni 10 miljonit ruutmeetrit kipsplaati, ei jälgi nende plaatide kasutamise korrektsust ükski ametkond.
Meie teeme ehitusohutuse järelevalvet, aga kipsplaadi paigaldamine ei ole väga ohtlik ehitamine, sõnas tehnilise järelevalve inspektsiooni ehitusohutuse osakonna juhataja kohusetäitja Ahto Tuuling. Ega sellist asja ei jõua keegi kontrollimas käia. Eks ta ole ehitaja enda südametunnistuse asi ning ka tellija ja omaniku enda järelevalve küsimus.

Seenhallituste liike ei määra ka tervisekaitseinspektsiooni laborid, ütles inspektsiooni avalike suhete juht Iiris Saluri.

Tallinna Tehnikaülikooli materjaliuuringute teaduskeskuse juhataja professor Urve Kallavuse sõnul ei jälgi Eestis keegi kipsplaadi kasutamist seepärast, et ehitusseadus seda ei nõua. Seadus ütleb vaid, et ehitaja on kohustatud ehitama hea ehitustava kohaselt ehk ehitama sellise ehitise, mis ei ole kasutajale ohtlik. See on ka kõik, nentis ta.

Kallavuse sõnul algavad hädad juba projekteerimisest arhitektid ei mõtle materjale valides sellele, kas need võivad oma asukohas märjaks saada. Niiskustundlikke materjale ei tohi kasutada kohtades, kus varitseb veeõnnetuse oht, sest muidu võib majaomanik sattuda olukorda, kus kogu maja seinad tuleb hallituse tõrjeks paljaks lõhkuda.

Teiseks põhjustab halba kvaliteeti ehitusega kiirustamine ning ehitamine valel aastaajal, mis sageli on tellija enda läbematuse süü. Kui inimene tahab kolme kuuga saada võtmeid kätte kohas, kus enne on võilillepeenar, siis on see vastu igasuguseid loodusseadusi. Ehitaja ehitab talle loomulikult kolme kuuga keset talve maja, kuid kõik materjalid on selles niiskunud, betoon ei ole kuivanud.

Ära viivita kütmisega
Kuid hallitust võib tekitada ka vale kütterežiim ehk kütteperioodi algusega viivitamine paneel- ja kivimajades, kus seinu on kipsplaadiga seestpoolt soojustatud. Sellisel juhul tekib maja otsaseinte sisekülje peale kipsplaadi alla kondensatsioonivesi ning plaat märgub.

Kolmanda veana nimetas Kallavus kipsplaadi ning ka näiteks OSB kiudpuitplaadi kasutamist vales kohas – vannitoas või mujal niisketes ruumides veetorude varjamiseks (need võivad hakata tilkuma või higistama) jne.

Ent kui paljud allergiad, immuunsüsteemi hädad või isegi vähid võivad juba praegu olla tingitud elamisest hallitanud ruumides? Seda ei ole uuritud, jään vastuse võlgu. Need on alles värsked uudised ja teaduslikku informatsiooni pole, nentis Tartu Ülikooli farmakoloogia instituudi farmakoloogia ja toksikoloogia professor Aleksander Žarkovski. See vajab hädasti uurimist. See on üsna ohtlik asi, kui vaadata praegust massilist ehitamist ja remontimist.

Kas teate?
Valik niisketest kipsplaatidest leitud hallitusmürke
• Sterigmatoküstiin (sterigmatocystin) – pärineb kerahallituselt Aspergillus versicolor, inimestel tekitab vähki ja rikub immuunsüsteemi.

• Aflatoksiin – pärineb kerahallituselt Aspergillus flavus, mis võib elada ka ülekastetud lillemullas. Mürk on letaalse toimega, olles akuutselt mürgine maksale, ajule, neerudele ja südamele. Pikaajalisel kokkupuutel tekitab maksavähki ja teratoomi (healoomulist kasvajat).

• Satratoksiin H (satratoxin H) – pärineb rohekasmustade kolooniatena kasvavalt hallituselt Stachybotrys chartarum. Allaneelamine, sissehingamine või kokkupuude nahaga tekitab löövet ja nahapõletikku (dermatiiti), ninaverejooksu, rinnavalusid, verejooksu kopsudes, hüpertermiat ehk keha liigsoojust, peavalu ja kurnatust.

• Satratoksiin G (satratoxin G) – pärineb hallituselt Stachybotrys chartarum. Hiirtega tehtud katsetes on see mürk hävitanud hiirte haistmisaistingute eest vastutavad närvirakud ja ajuneuronid. Selle hallitusmürgiga saastunud eluruumides elanud inimestel on esinenud ka mäluhäireid, sest mälu on seotud haistmisaistingutega.

• Tsitriniin (citrinin) – pärineb erinevatelt Aspergillus’e ja Penicillium’i liikidelt. Tekitab vähki ja neerukahjustusi.

• Gliotoksiin (gliotoxin) – pärineb erinevatelt Aspergillus’e ja Penicillium’i liikidelt. Kahjustab immuunsüsteemi, kutsudes esile immuunsüsteemi mitut tüüpi rakkude surma.

• Patuliin (patulin) – pärineb erinevatelt Aspergillus’e ja Penicillium’i liikidelt. Täheldatud on vähkitekitavat mõju, samuti kahjustusi DNAs. Seda mükotoksiini võib tihti esineda ka mädanenud õuntes ja õunatoodetes.