Koduinfo blogi

Arhiiv ‘ARTIKLID’ Rubriik

Kõik me tahaksime elada unistuste kodus. Aga milline see on? Kodu peaks vastama täpselt meie vajadustele: kvaliteetne, mugav, soe ning madalate energiakuludega.

Et seda saavutada, tuleb majaehituseks põhjalikult valmistuda. Majaehituses ei käi kunagi kõik korraga, vaid see töö koos- neb etapilistest valikutest: valitakse maja asukoht ja projekt, siis otsitakse vastust küsimustele, mil- lest ehitada ja kuidas ehitada jne.

Ökomaja terviklahendus
Koduinfo OÜ alustas oma tegevust 2005. aasta veebruaris eesmärgiga pakkuda eraisikutele ja kinnisvaraarendajatele kõike majaehituseks vajalikku ühest kohast.
Poola arhitektuuribüroo ARCHON+ tüüpmajade projektide esindamisele lisandus 2007. aasta alguses unikaalne ökoloogiline ehitusplokk DURISOL. 2010. aasta aprillist täienes kaubavalik STEICO ökomaterjalidega.
Tänaseks oleme kasvanud firmaks, kes suudab pakkuda kliendile majaehituse terviklahendust: projekt, seinaehitusmaterjal, ehitusplaadid, katusekonstruktsioon ja soojustus.
Need kaubagrupid teevad koostööd rahvusvahelisel tasemel juba mitmeid aastaid, ehitades klientidele väikese energiavajadusega ja passiivmaju.

Ökomaja – mis see on?
Paljud soovivad ehitada maja tervislikest materjalidest, kuid mis need täpselt on ja kuidas neid kogu valikust eristada, on keeruline küsimus.
Mis siis ikkagi on ökomaterjal? Kas piisab ainuüksi väidetest, et toode sisaldab looduslikke komponente? Või vajame midagi rohkemat?
Euroopas on vastavad organisatsioonid (näiteks Natureplus ja IBO Österreichisches Institut für Baubiologie und Bauökologie), mis rangete nõuete ja kontrollimisega garanteerivad kõrgetasemeliste toodete kvaliteeti. Nad teevad koostööd maailma juhtivate teadusasutustega, uuri- des kogu toote elutsüklit: toorainet, tootmist, ehitusprotsessi, kasutamist ning taaskasutamisvõimalust. Vähemalt 85% komponentidest peavad olema taastuvast toorainest. Vastavaid öko-sertifikaate omavad nii Durisol kui Steico.
Koduinfol on pakkuda 733 majaprojekti firmalt Archon+. Nende hulgast leiab endale sobiliku ka kõige nõudlikum klient. Võimalikud on muudatused või koguni uue projekti koostamine. Kui aga projekt juba olemas, arvutame välja vajalikud materjalikogused.

Unikaalsed Durisoli ehitusplokid
Durisol loodi üle 60 aasta tagasi Hollandis ja siis ka see unikaalne toode patenteeriti. Praeguseks on Durisoli plokist maju ehitatud Euroopas, Kanadas ja USAs. Kaksteist aastat tagasi võeti Durisoli plokid kasutusele Leedus ja seitse aastat tagasi Lätis. Eesti ehitusturule jõudis see toode 2007. aasta augustis.
Durisoli seinaehitussüsteem on originaalne soojustatud puidust vorm, mille sisse valatakse hiljem betoon.
Ploki põhikomponent on kuuselaastud (90%), mis segatakse põhiliselt savi ja vaiguga (8%) ning portlandtsemendiga (2%). Durisoli plokk on kerge, poorne ja väga vastupidav. Materjalil on suurepärased soojus- ja heliisolatsiooniomadused ning tulelevimiskoefitsient on null; materjal ei mädane, on seene-, hallitus- ja külma- kindel. Materjal on saadud ringleva tootmisprotsessi teel, ta on keskkonnasõbralik ega erita toksilisi aineid.
Kuna plokid on väga kerged (6–14 kg), on nendest ka kerge ehitada. Sobiva mõõdu saab lõigata tavalise käsisaega. Ehituse käigus laotakse plokid segu kasutamata üksteise peale. Korraga laotakse nii sise- kui välisseinad. Ühe ruutmeetri seina ladumiseks on vaja ainult kaheksa plokki. Kui seinte kõrguseks on saavutatud üks meeter, valatakse ploki avadesse betoon ning lisatakse armatuur.
Tavalise eramaja ehituseks piisab kolmest ehitajast. Sellise tööjõuga kerkivad majaseinad keskmiselt üks meeter kahe-kolme päevaga.
Parima tulemuse saavutamiseks on soovitatav ehitada Durisoli plokkidest ka vundament. Nii moodustab plokke täitev betoon ühtse staatilise südamiku taldmikust katuseni. Kõik seinad on omavahel ühendatud ja tekib monoliitne soojustatud raudbetoonkarp. Tehnoloogia ei vaja eraldi silluse paigaldamist avade kohtadele. Sillused valmistatakse samadest plokkidest ehituse käigus.
Välisseinaplokid on koos soojustusega ja pärast nende paigaldust jääb soojustuse töö ära. Nüüd vajavad välisseinad ainult krohvimist ja värvimist, siseseinad pahteldatakse ning tehakse lõppviimistlus. Durisolist ehitatud maja on tugev, soe ja valmib kiiresti.

Vastupidav Steico ökopuit
Steico AG alustas tegevust Saksamaal 1960. aastal ning on praeguseks Euroopa turuliider kvaliteetsete naturaalsest puitkiust ehitusmaterjalide tootmisel. Ehituspaneelide tootjana on ta üks esimestest, kes sai FSC (Forest Stewardship Council) sertifikaadi kui täisväärtuslikust looduslikust puidust toodete valmistaja. Puit kui looduslik ja taastuv materjal on meile tuttav heade soojapidavuse ja sisekliimat reguleerivate omaduste poolest ning meie aastakümnete pikkuse
puidutöötlemise kogemuste tulemusena on sel- lest valminud looduslik ehitusmaterjal.
Uusim tehnoloogia võimaldab toota inno- vaatilist ja küttekulusid vähendavat soojustust ja konstruktsioone. Puidukiud seotakse omavahel keemiliste aineteta. Lisaks toodetakse ka ehituskonstruktsioonide detaile. Steicol on tooteid terve maja ehituseks: kandekonstruktsioonid, soo- justus, vihmakindlad katused ja ehitusplaadid. Kandekonstruktsioonid järgivad looduse eeskuju – minimaalsed mõõtmed ja väike kaal tagavad suure koormustaluvuse. Kõiki tooteid on kerge töödelda, nad on väga nahasõbralikud ja kulumiskindlad.

DURISOL+STEICO
Kasutades neid kahte unikaalset kaubamärki koos, on võimalik ehitada madala energiavajadusega ning passiivmaja.
Nad sobivad nii eramajade kui kõrghoonete ehituseks:

• lahendus vundamendist katuseni
• head soojaomadused alates U = 0,19
• avade silded kuni kuus meetrit
• tulekindel REI 90 minutit
• mürakindel 60 dB
• sobib kõikide majade konstruktsioonidega
• kõrghooned kuni 15 korrust • 98% looduslik • „hingav materjal” • hallitusvaba
• tugev • lihtne • kerge • kiire • sobib ehitamiseks ka talvel

Need on ehitusmaterjalid paljudeks põlvkondadeks.

Durisol toode on esindatud Eestis juba neljandat aastat. Esimene eramaja hakkas kerkima Tartumaal 2007. aasta septembris. Uue aasta kevadest lisandus eramaju veelgi. Vaatamata uudsusele ning rasketele kriisiaegadele kerkis järgmiste aastate jooksul kümneid maju üle Eesti. 2010. aasta lõpus lisandus siia hulka ka esimene kontorihoone.

Durisol on soojustatud ehitusplokk, mille tootmine algas 1934. aastal Austrias. Täna kasutakse Durisoli üle maailma.
Ehitusploki põhikomponendid on looduslikud: kuuselaastud, savi ja vaik. Ehitamine ei nõua ehituskogemust ega ehitustehnikat.
Ehitamisega saab hakkama iga mees, kel käed küljes.

Sobib eramajade ning kõrghoonete ehituseks, sest:

- lahendus vundamendist katuseni
- head soojaomadused U=0,19W/M2K
- avade silded kuni kuus meetrit
- sobib kõikide majade konstruktsioonidega
- kõrghooned kuni 15 korrust
- tulekindel REI 90 minutit
- mürakindel 60dB
- 98% looduslik
-”hingav materjal”
- hallitusvaba
- tugev
- lihtne
- kerge
- kiire
- sobib ehitamiseks ka talvel

Durisol – mis see ikka on? Toodet võib kirjeldada erineval moel – ehitusplokk, õõnesplokk, mitte-eemaldatav raketis või koguni tehnoloogia. Kõik need nimetused sobivad. Esmapilgul näeb toode välja nagu tavaline ehitusplokk, kuid kuna avadesse valatakse betoon, võib seda nimetada õõnesplokiks või mitte-eemaldatavaks raketiseks, mis hoiab betooni kuni see on vedel. Pärast betooni kivistumist raketist ei eemaldata, kuna ta täidab ka muid funktsioone: lisasoojustus, heliisolaator ning mikrokliima regulaator. Välisseina plokkidesse on paigaldatud vajalik soojustus ning valminud majakarpi pole vaja soojustada.

Ehitusprotsess Durisolist on oluliselt lihtsam ja kiirem teiste toodetega võrreldes, sest ta on täislahendus ükskõik kui keerulise konstruktsiooniga maja ehituseks. Valikus on kõik vajalikud plokid seinte püstitamiseks: välis-, kandvad- ning vaheseinad. Igal seinatüübil on olemas oma nurga- ja otsaplokid. Durisolist ehitatakse ka vundemendi- ja keldriseinu. Välisseinaks kasutatavad plokid on soojustusega, seega seina valmimisel pole vaja raisata lisaaega soojustamisele. Tuleb esile tuua, et valmivas majakarbis puuduvad täielikult külmasillad. Lisaks jäävad ehituse käigus ära konstruktsiooni tugevduseks valatavad betoonist vööd vundamendile, vahelaele ning räästale. See hoiab jällegi kokku nii aega kui raha.

Suurimaks eeliseks on kindlasti Durisoli silluste lahendus. Sillus valmistatakse otse ehitusplatsil tavalistest plokkidest. Näiteks 6-meetrise silluse valmistamise ja paigaldusega saab hakkama ka üks ehitaja abitehnikat kasutamata.

Ehitusprotsessi kokkuvõtteks võib öelda, et olenemata konstruktsiooni keerukusest või suurusest soojustatud majakarbi valmimiseks vajame ainult Durisoli ning betooni. Kogu rahaline ja ajaline kulu muudele lisategevustele (soojustus, abimaterjalid, sillused, tehnika abi, vööde valamised jne) jääb ära.

Lisaks ehitustlikele eelistele tuuakse Durisoli esile tema lisaväärtuste pärast:

Looduslik
Naturaalsetest ainetest koosnev Durisol plokk omab Natureplus sertifikaati.

Eriti soe
Lisaks 4 cm-paksusele ploki sise- ja välisservale on välisseinte plokkidesse paigaldatud veel 17 cm soojustust. Betoniseeritud seinakonstruktsioonis on kokku 25 cm soojustust: 21 cm väljas ning 4 cm sees.

Täielikult külmasillavaba
Plokkide ladumisel ei kasutata liimsegu või mörti ning ladumine toimub kuivalt, läbimõeldud nurga- ja vahelaesõlmed moodustavad külmasillavaba seina.

Soojust akumuleeruv
Plokkidesse valatud betoon omandab ruumide sisetemperatuuri ning hoiab seda stabiilsena. Tänu heale välissoojustusele ei mõjuta välisilma temperatuuri kõikumised sisetemperatuuri. Betooni akumuleerunud temperatuur hoiab samaväärset temperatuuri ka ruumides. Seega on hoone küttekulud kuni 25% väiksemad. Sarnaselt toimib põrandaküte – soojenenud põranda ühtlase temperatuuri hoidmiseks vajame vähe lisakütet.

Mürakindel
Poorne Durisol materjal on väga hea helineelduvusega ning helitakistus on koguni 60 dB. Isegi lihtne vahesein on helitakistusega 52dB. See tähendab, et nii väline kui ka võimalik sisemüra ei häiri hoones viibijaid.

Seina hallituse oht puudub
Plokkide struktuur ja konstruktsioon võimaldavad loomuliku veeauru tsirkuleerimist, seega ei kondentseeru hoones olev niiskus seintes ning hallitus ei saa tekkida.

Mikrokliima
Ploki sisesein reguleerib siseruumide suhtelist õhuniiskust (nagu savikrohv, kuid tunduvalt paremini), tänu sellele on suhteline õhuniiskus ruumis 65% lähedal. Koos teiste eelnimetatud omadustega tekkib ruumides inimestele soodne mikrokliima.

Enamik Durisol tehnilistest omadustest on sertifitseeritud vastavate sertifikaatidega ning omavad vastavate organisatsioonide kinnitatud uuringuid (näiteks mürale, tulele, ilmastikuoludele, sisekliimale jt).

Tänu kõikidele Durisoli omadustele ning ehituskiirusele, mis on 3-5 korda teiste toodetega võrreldes kiirem, on Durisol kasulik arendajatele. Investeeritud raha tuleb kiiremini tagasi. Valminud ehitisel on väga palju eeliseid võrreldes samalaadse ehitisega teisest tootest, seega on arendajal ka lihtsam müüa, et investeeritud raha tagasi saada.

Ehitaja ei sõltu muudest faktoritest ning ehitusprotsess sujub lihtsamini, kuna opereerida tuleb ainult Durisoli ja betooniga. Plokid on väga kerged ning neid on lihtne töödelda, poorne struktuur on kindel alus krohvile. Monoliitne seinalahendus tekitab tugeva konstruktsiooni ning puudub seinte mõranemise oht. Garantiid võib julgelt pakkuda.

Kõige rohkem aga võidab siin tarbija ehk hoone- või korteri omanik: madalad küttekulud, külmasildade puudumine, mürakindlad seinad, mõnus ja tervislik sisekliima loomulikul kujul.

Durisol tehnoloogia – võidavad kõik!

Ehitusinsener Liivo Kruusel kirjutab, et ehkki hoone avade õhukindlalt sulgemine toob esialgu suure kokkuhoiu küttekuludelt, tuleb õige energiasääst hoopis siis, kui säilitatakse hea mikrokliima.

Tänased põhitegevused energiasäästuks on üldjuhul akende vahetus, seinte-, soklite-, katuse lisasoojustamised ja küttesüsteemide renoveerimine – nii saadakse märkimisväärne kokkuhoid küttearvetelt. „Edukaimad“ on siin need tegijad, kes sulevad kõik avad võimalikult õhukindlalt ehk piltlikult öeldes tõmbavad majale kilekoti pähe.

Esimene emotsioon on rõõmustav: küttearved vähenevad kuni 30 protsenti! Kuid mis saab edasi? Sellise renoveerimisega saavutatud mikrokliimas on küll soe, aga kas ka hea elada? Mis saab siis, kui aknad, seinad ja laed hakkavad higistama, tekib hallitus ja sellest omakorda allergiad, vähkkasvajad? Kas see on probleem, et nendes ruumides väsivad inimesed kiiremini, muututakse närvilisemaks, kannatavad peresuhted?

Milles seisneb probleem?70% eestimaalastest elab korterelamutes, kus õhuvahetus on lahendatud loomuliku ventilatsioonisüsteemiga, kus raskemale külmale õhule teeb ruumi kaalult kergem soe õhk. Väljatõmbeks kasutatakse ventilatsioonikanaleid, mis üldjuhul asuvad sanitaarruumides ja köögis.

Loomulik ventilatsioon ei toimi ühtlaselt. Mida külmem ja tuulisem ilm on väljas, seda rohkem õhuvahetust tekib, kui pole temperatuuride suurt erinevust ventilatsioonišahtide otstes, siis õhk ka ei liigu. Kuigi sooviks ehk teistpidi. Samuti sõltub selline ventilatsioonisüsteem ventilatsioonikorstna pikkusest. Teame ju, et pikem korsten “tõmbab” paremini.

Peale kalleid energiasäästlikke renoveerimistöid muutub olukord aga sootuks. Senise ebaühtlase õhuvahetuse asemel ei tule värsket õhku hoopiski. Loomuliku ventilatsiooniga hoonetes oli ette nähtud kompensatsiooniõhu juurdevool läbi akende ebatiheduste. Uute akende puhul on vähenenud nii õhu juurdevool kui ka infiltratsiooni õhuvooluhulk. Paljudel suurpaneelelamutel on suletud ka ventilatsiooniavad. See kõik tähendab, et saastunud õhk ei lähe ruumist välja. Värske õhu asemel hingame siseruumides seisnud õhku, milles on kordades rohkem mikroobe ja viirusi kui välisõhus, kus neid tapab ultraviolettkiirgus.

Renoveerimine tõstis õhuniiskustKui Tallinna Tehnikaülikooli teadlased 2009. aastal uurisid Eesti suurpaneelelamute ehitustehnilist olukorda, ilmnes, et võrreldes meie naaberriikides tehtud uuringutega, iseloomustab Eesti suurpaneelelamute sisekliimat madalam temperatuur ja suurem õhuniiskus. Nüüd, kui majadele on renoveerimise käigus justkui kilekott pähe tõmmatud, suureneb õhuniiskus ja kondensatsioonirisk veelgi. See ei tähenda aga midagi muud kui hallitusprobleeme, mida saaks ennetada korraliku ventilatsiooniga.

Võime muidugi mõista inimese soovi sulgeda kõik võimalikud avad, et soe välja ei läheks. Eriti kui kütte hind pidevalt tõuseb. Me vajame sooja, aga ka õhku. Inimesed veedavad 80% oma ajast ruumides, kuid vähesed ilmselt mõtlevad sellele, mida toob kaasa halb õhuvahetus ja kui palju see meie elu mõjutab. Kui hakkab tunduma, et õhk pole enam värske, tuulutame tuba ja laseme aknast välja sooja, mida kõigest väest kokku oleme kogunud.

Lahenduseks sundventilatsioonTäna on võimalik tekitada korteritesse ühtlane sundventilatsioon koos soojustagastusega. Sellega saavutatakse nii parem õhuvahetus kui ka küttekulude kokkuhoid. Seega saame energiasäästu hoopis mikrokliimat parandades, mitte kogu õhuvahetust sulgedes. Erinevate majade seisukorra ja arvutuste kohaselt võiks energiasääst sellisel juhul olla ka üle 50%.

Tundub, et riik on hakanud mõistma, et energiasäästuga peab kaasnema ka inimeste heaolu paranemine. Septembris anti KredExi toetusel esmakordselt välja eestikeelne raamat „Hoonete energiatarve ja sisekliima“, mille autoriteks on nimekas Rootsi Chalmersi Tehnikaülikooli emeriitprofessor Enno Abel ja TTÜ Keskkonnatehnika Instituudi kütte ja ventilatsiooni õppetooli dotsent Hendrik Voll.

Augustis teatas KredEx, et hakkab toetama enne 1993. aastat valminud korterelamute renoveerimist, et motiveerida elanikke rekonstrueerima olemasolevaid korterelamuid kompleksselt, sh et suureneks energiatõhusus arvestades nõudeid hoonete sisekliimale. Kui aga korraga tervet hoonet renoveerida ei suudeta, siis tuleks hakata hooneid renoveerima seest väljapoole ehk alustada tuleks kütte- ja ventilatsioonisüsteemidest ning seejärel tegelega piirete ja avatäidetega.

Riik toetab, inimesed taha mõistaHuvitav on siin asjaolu, et kuigi riik annab sellistele renoveerimistele suuri toetusi, ei suuda korteriühistud sageli jõuda kokkulepeteni, et midagi ka reaalselt ära teha. Tundub, et eestimaalasele meeldib olla „ärakasutatud“ ja pidevalt kurta küttehindade tõusu ning tervise kadumise üle.

Korteriühistud kardavad väga laenuvõtmist, kuid siinkohal peaks ehk meelde tuletama, et kohustused kaugkütte tarnijatele on samasugused kohustused nagu laenukohustus panga ees, sageli pole laenumaksed ka sugugi kõrgemad. Ainuke vahe on, et maja renoveerides saab elada tervislikumas keskkonnas ja õige lahenduse korral on laenumaksed hoopiski väiksemad kaugkütte tarnijaile makstavast. Seega kohustused inimestel vähenevad, mikrokliima paraneb, tervis jääb alles. Teeme siis virisemise asemel parem midagi ära.

Allikas: Ehitusuudised

Viimasel ajal muud ei kuule, kui et energiat tuleb säästa. Mõned võtavad seda väga tõsiselt, toppides või teipides tubades kinni kõik ventilatsiooniavad ja istudes seejärel päevast päeva soojas, kuid umbses ruumis.

Kortermajade renoveerimisel on eesmärgiks seatud kokkuhoid, mistõttu neid soojustatakse nii seest kui väljast ja nii alt kui pealt ning kõige tipuks tellitakse ka täiesti kinnised pakettaknad. Töömeeste juttu õhutusavadest peetakse sageli pelgalt sooviks selle pealt rohkem teenida.

Nõnda võib paljudes renoveeritud kortermajades näha õhtuti ja öösiti avatud aknaid, kustkaudu seesama ihaldatud soojus välja voolab, paisutades niigi pirakaid küttearveid.

Uskumatu, kuid TTÜ dotsent Hendrik Voll ütles, et keskmine perekond eritab ööpäevas oma elutegevusega seitse kuni üheksa liitrit niiskust ja kui see kõik jääb ruumi sisse, ongi kuri karjas. Uuringud näitavad, et hallitusseened on väga ohtlikud ja võivad põhjustada allergiat või koguni vähki.

Käitugem siis mõistlikult ja mõelgem peale soojustamise ka ruumide õhutamisele. Kui loomulik väljatõmme ei aita, tuleb sundventilatsiooniga takka aidata. Ikka nii, et toas ka hingata saaks ja igati mugav oleks.

Allikas: E24

Vanemate korterelamute renoveerimisel on esmatähtis mõelda hoone ohutuse ja tervisliku sisekliima tagamisele, kirjutab ehitusinsener Targo Kalamees Postimehe erilehes Kodu ja Kinnisvara.

Tulenevalt Eesti klimaatilistest tingimustest ja tänapäevasest elustiilist veedavad inimesed suure osa oma ajast siseruumides. Seetõttu on sisekliima kvaliteet olulise tähtsusega.
Halb sisekliima mõjutab ruumis viibivate inimeste enesetunnet, tervist ja töövõimet. Eriti tundlikud on sisekliimaprobleemidele haiged, vanurid ja lapsed.

Lähene terviklikult
Õhu saastatus ruumis sõltub saasteainete tekkimise ja eemaldamise kiirusest. Kuna saasteainete kontsentratsioon välisõhus on üldjuhul väiksem, saab siseõhku puhastada ruumide ventileerimise teel.

Enam kui 80 protsenti Eesti eluasemefondist on ehitatud pärast 1945. aastat ning eelkõige perioodil 1961–1990. Üle kahe kolmandiku eluruumidest asub korterelamutes. Seetõttu mängib Eesti eluasemefondi sisekliima hindamisel vanemate korterelamute olukord väga suurt rolli.

Vanemate korterelamute sisekliimaolukord ei ole kiita. Peamised sisekliimaprobleemide põhjused on puudulik ventilatsioon, probleemid küttesüsteemidega, hoonepiirete suur soojusläbivus ja hoonete suur energiakulu.

Vanemates korterelamutes olev loomulik ventilatsioon ei taga piisavat õhuvahetust – probleeme on nii välisõhu juurdepääsuga kui ka õhu väljatõmbega korteritest (probleem on suurim viimaste korruste korterites) ja ka õhuvahetushulga reguleerimisega.

Akende vahetus mõjutab vanemate korterelamute senise ventilatsioonisüsteemi toimimist oluliselt. Loomuliku ventilatsioonisüsteemiga elamutes oli ette nähtud kompensatsiooniõhu juurdevool läbi akende ja hoonepiirete õhulekkekohtade.

Uued aknad on õhupidavad ja akende vahetuse korral väheneb välisõhu juurdevool korterisse. Sellest tulenevalt ei suuda loomulik ventilatsioon tagada hoonetes nõutavat sisekliimat. Nõrk ventilatsioon või ventilatsiooni puudumine tähendab, et saastunud õhku ei eemaldata ruumist.

Seega ei ole kindlustatud inimese elutegevuseks vajaliku värske õhuvoolu hulk ja selle loomulik ringlemine ning ei ole tagatud tasemel mikrokliima.

Koos akende vahetamisega tuleb renoveerida ka ventilatsioonisüsteem. Otstarbekas on siseõhku mitte niisama välja puhuda, vaid selle abil soojendada sissepuhkeõhku, tarbevett või kütta siseruume.

Välisõhk tuleb tubadesse juhtida eelsoojendatult. Väljatõmbeventilatsiooni korral on seda lihtsam teha värskeõhuradiaatoreid kasutades.

Järgi kõiki nõudeid
Vanad ja reguleerimisvõimaluseta küttesüsteemid ei taga erinevates ruumides ja eri korrustel temperatuuri ühtlast jaotust. Hoonepiirete lisasoojustamisega peab alati kaasnema küttesüsteemi renoveerimine ja tasakaalustamine.

Tagada tuleb temperatuuri reguleerimise võimalus ruumipõhiselt ehk paigaldada radiaatoritele termostaadid.

Energiasääst ei tohi tulla aga sisekliima halvenemise arvelt. Enne individuaalsete soojusmõõturite paigaldamist tuleb teostada muud olulised renoveerimistööd.

Individuaalsed soojusmõõturid võivad viia ka sisekliima halvendamisele: vähendatakse ventilatsiooni õhuvooluhulka või jäetakse ruumid alaküttesse.

Suurim murelaps vanemates korterelamutes (eriti suurpaneelelamutes) on piirdetarindites olevad külmasillad. Välispiirete suure soojusjuhtivuse ja külmasildade tõttu võib välisseinte lisasoojustamist ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemide renoveerimist pidada ohutu ja tervisliku sisekliima nõudeid arvestades ja energiasäästu soovides möödapääsmatuks.

Ehitiste renoveerimisel tuleb tähelepanu pöörata kõikide ehitisele esitatavate nõuete (mehaaniline tugevus, püsivus, kasutusiga, tule- ja kasutusohutus, tervislikkus, hügieenilisus, keskkonnaohutus, müratõrje ja heliisolatsioon, energiatõhusus) täitmisele.

Lähenev talv on parim aeg korterelamule energiaauditi tegemiseks ja renoveerimisprojekti koostamiseks, et kevadel saaks alustada renoveerimistöödega. Läheneda tuleb terviklikult, pidades esmatähtsaks hoone ohutust ja tervisliku sisekliima tagamist, alles seejärel energiasäästu.

Energiaaudiitori ja projekteerija valimisel tuleb lähtuda eelkõige nende pädevusest ja seniste tööde kvaliteedist. Kokkuhoid uuringute ja projekti pealt võib hiljem väga kalliks maksma minna.

Allikas: E24

Mis on sisekliima?
• Sisekliima on ruumi keemiliste, füüsikaliste, bioloogiliste, kiirguslike jm mõjude kogum.
• Osa nendest mõjudest on inimesele otseselt tajutavad, kuid mõningaid sisekliima mõjusid tajub inimene kaudselt.
• Rahuldava sisekliima korral tervist ohustavad tegurid puuduvad ja enamik inimesi tunneb ennast nendes ruumides mugavalt.
• Sisekliima kvaliteedi miinimumnõuete tagamiseks on määrustes, standardites ja juhendites kehtestatud piirsuurused. Sisekliimategurite piirsuurused võivad olla erinevad sõltuvalt sisekliima kvaliteediklassist.
• Näiteks eeldatakse uutelt ja renoveeritud hoonetelt paremat sisekliimat kui olemasolevatelt hoonetelt.
• Sisekliimat ja siseõhu kvaliteeti mõjutavad õhu keemiline koostis, saasteallikate sisaldus õhus, väliskliima, ruumide ja tehnosüsteemide kasutamine, koristamine, sisustus, ehitus- ja viimistlusmaterjalid, inimesed jms.

Allikas: Targo Kalamees

Rohelisest mõtteviisist lähtuv kliendiprogramm MINU KODU, mis on mõeldud eelkõige inimestele, kes soovivad luua endale tervisliku ja madala energiavajadusega kodu.

Meie kliendiprogrammis kasutatavad ehitusmaterjalid ja tooted on loodussõbralikud ning energiasäästlikud.

Kliendiprogrammist lähemalt

Kui olete jälginud meie eelnevaid soovitusi peaks teil olema juba selged põhilised tulevase maja tingimused ehk kui suur ja kui kõrge peab maja olema, mitu ja kui suurt tuba vajate, kas peab olema nt ka mitu eraldi sissekäiku majja, mitu wc-d ja vanni võiks olla. Kui praeguseks hetkeks pole need asjad paigas, siis just nüüd on õige aeg. Selleks peate arvestama kõikide pereliikmete vajadustega ja soovidega.

Milline teie maja hakkab välja nägema ja kes teile sella ära joonestab?

Siin on mitu võimalust:

Panete oma mõtted paberile ja viite valmis eskiisi arhitektile
Uurite arhitektide pakkumisi ja vajadusel teete mõned muudatused
Otsite valmislahendust tüüpprojektide pakkujatelt

Otsustamiseks peaks teadma ka nende võimaluste rahalist poolt.

Esimene variantidest on loomulikult kõige kallim, kuna tuleb teha projekt otsast lõpuni. Oma eskiisi joonistamine eriti palju hinda ei muuda kuid kindlasti on suureks abiks arhitektile, kes saab täpselt aru, millist maja endale soovite. Samas tuleb kuulata ka arhitekti nõuandeid teie eskiisi kohta, kuna arhitekt vaatab projekteerimise käigus ikka maja kui tervikut ehk kuidas kõik majaelemendid omavahel ka sobima hakkavad (ruumilahendus, asetus, vesi, kanalisatsioon jt). Iseseisvalt sellele mõelda pole kerge. Lisaks teevad arhitektid koostööd konstruktorite, elektrikute, vee- ja gaasiprojekteerijatega või siis mõnel suuremal firmal võib see personal ka endal olla. Kuna projekteerimisse on kaasatad palju inimesi on ka projekti hind sellepärast kallim. Samas on selle töö tulemuseks just selline maja, millest oleme unistanud. Ajaliselt võtab korralik projekt aega 6-12 kuud.

Kui tahate oma maja iseseisvalt kavandada, soovitame teile lugeda järgnevat artiklit.

Teiseks variandiks võite valida projekti, mis on juba kellegile tehtud, kuid palute arhitektile teha mõned muudatused, mis teeks olemasoleva maja teile sobilikumaks. Antud lahendus on kindlasti odavam, kui esimene, kuna tuleb teha ainult osalised uuendused olemasolevas projektis. Põhiliseks probleemiks on siin see, et arhitektidel ei ole väga palju valmisprojekte ja tuleb valida nendest mis on. Muudetava projekti ajakulu on umbes 3-6 kuud.

Kõige odavamaks lahenduseks on leida endale tüüpmaja projekt. Sellised projektid on tavaliselt odavamad, kuna neid müüakse valmiskujul korduvalt ja korduvalt. Lisaks sisaldavad tüüpprojektid endas ka lisaprojekte, mida ehitusel vajate. Põhiliseks plussiks on muidugi konstruktiivprojekt, millega saate kindluse kõikide koormuste arvestuses. Loomulikult on abiks ka elektri-, vee-, kanalisatsiooni- ja kütteprojektid. Tüüpprojektiga näete oma tulevast maja tervikuna juba projekti staadiumis. Tänu sellele on kergem planeerida maja eelarvet, võrrelda erinevaid meterjale. Tüüpprojektide valik on tavaliselt väga suur ja sealt on kergem leida endale meelepärane maja. Loomulikult pole ta täpselt see millest unistasime, kuid sellisest suurest valikust ehk väga ligiähedane. Tüüpprojekte tavaliselt ei muudeta, kuid soovitame pakkujalt see kindlasti järele küsida. Valmimise aeg kuni 1 kuu.

Tüüpprojektide eelistest soovitame lugeda järgnevat artiklit.

Olenemata sellest millise variandi projekteerimise valisite, tuleb projekteerimisel arvestada ka materjali valikuga, ehk millest oma maja ehitama hakkate. Kas soovite ehitada puit- või kivimaja, kas vahelagi on puidust või betoonist. Tavaliselt enne projekti koostamist annab arhitekt teile täita projekteerimislehed, kus on kõik olulised küsimused.

Materjali valik on majaehitusel väga oluline teema, kuna materjal määrab maja konstruktiivse lahenduse ning ehitamise võimalused. Paljud soovivad oma maja projekti põhjal võrrelda ka materjalide rahalist poolt. Ehk kui palju läheb maja maksma sellest või teisest materjalist. Seda saab aga teha ainult siis, kui projekt juba olemas on, aga kui te alles plaanite oma maja projekteerimisega alustada, pole ehituse eelarvet veel võimalik teha.

Materjali valikust räägime edasi põhjalikumalt, kuid projekteerimise ajaks peavad materjalid olema valitud.

Projektiga kaasneb ka maja asetamine krundile ehk sidumisprojekt. Selleks ajaks peaks olema valmis kinnistu geodeetiline alusplaan koos kõikide liitumispunktidega. Plaanile tehakse majast projektisoon mastaabis 1:500 ja asetakse krundile vastavalt teie soovile. Siin tuleb arvestada mitme asjaga: päike, liitumispunktid, isiklikud soovid, kõrvalhooned, kinnistu reljeef ja omapära jne. Kui maja on lõpuks paika pandud, on võimalik näha hoone nurkade koordinaate, mille järgi saab ka reaalselt kinnistul maja asetust ära märkida. Koos sidumisprojektiga peab valmisprojekti ka Päästeametis kooskõlastama.

Projekteerimise viimaseks etapiks on ehitusloa hankimine. Tavaliselt arhitektid valmistavad teile vajaliku kausta ette ja teil tuleb sinna lisada ainult oma allkiri ja viia see omavalitsusse.

Ehitusloa väljastamine võtab omavalitsusel keskmiselt aega üks kuu.

NB! PEA MEELES:

projekteerimisviisi valik määrab raha- ja ajakulu
ehituseelarvet saab teha ainult projekti põhjal

Paljud inimesed arvavad, et maja on võimalik ehitada ka ilma projektita. Ehk pole mõtet raisata nii “suurt raha” paberitele? Või siis tellitakse odavam, niinimetatud eelprojekt, hangitakse ehitusluba ning “suurte kogemustega ehitajad” laovad maja kokku. Selline “kokkuhoid” võib lõpuks lõppeda mitmekordse maja kallinemisega. Isegi kui ehitusprotsess sujub ladusalt, ilmnevad ehitusvead kohe esimestel kuudel või aastatel. Vastutust pole aga kelleltki otsida, kuna “suurte kogemustega ehitajad” on juba ammu läinud ja “nõustavad” uusi tellijaid. Ilmenud ehitusvigu aga on väga kallis või isegi võimatu parandada.

Põhiline süüdlane on siin tegelikult tellija ise, kuna tal ei olnud korraliku projektidokumentatsiooni, mille järgi saaks ehitajaid kontrollida. Ehitajate kontrollimiseks on veel võimalik tellida ehitusjärelvalve, kuid ka nemad soovivad näha korralikku konstruktiivprojekti.

Korralik majaprojekt koosneb:

eelprojekt
põhiprojekt:
konstruktiivprojekt
elektriprojekt
kütteprojekt
veevarustuse projekt
gaasiprojekt (vajadusel)

Iga projekt algab eelprojektist, mille järgi antakse välja ka ehitusluba. Eelprojekt ehk arhitektuurne projekt koosneb: vundamendi ja korruste plaanidest, hoone lõigetest (neid võiks olla vähemalt kaks), vaadetest ning seletuskirjast. Seletuskirjas on üldiselt kirjeldatud majaprojekti sisu ehk maja näitajad: kui suur on maja kõrgus, tubade arv, mitmele inimesele mõeldud, milline on veevarustus, kütteliik, kasutatavad materjalid jne. Eelprojekt seotakse kinnistuga ja kooskõlastatakse Päästeametis. Sellist kausta on vaja ehituloa hankimiseks. Loomulikult peab olema kogu dokumentatsioon allkirjastatud litsentseeritud arhitekti poolt.

Kui eelprojektist piisab ehitusloa saamiseks, siis korraliku ehituseelarve koostamisel või ehitusel on sellest vähe kasu. Ehituseelarve koostajad ja ehitajad lähtuvad eelkõige põhiprojektist ja kogu nende vastutus toetub selele. Seega, kui pole korralikku põhiprojekti, pole võimalik nõuda ka vastutust eelarve koostajatelt või ehitajatelt.

Selleks vajame konstruktiivprojekti. Antud projekt tehakse konkreetselt tellija poolt valitud ehitusmaterjalide põhjal vastavalt nende tehnilistele andmetele. Kuna igal materjalil on unikaalsed omadused, tuleb nendaga arvestada projekteerimisel. Konstruktiivprojektis arvestatakse välja konstruktsiooni koormused ning joonestatakse kõik vajalikud sõlmed. Lõpuks sisaldab selline projekt põhjalikke vundamendi-, seinte-, vahelae- ja katusesõlmi ning koormuste arvestusi. Sellise projekti koostajaks on mitte arhitekt, vaid konstruktor, kes omab selleks vastavat koolitust ja litsentsi.

Lõpetuseks tuleb mainida, et konstruktiivprojekt pole odav lõbu ning selle tegemine võtab aega. Tulemuseks saame aga kindluse, et meie maja püsib koos ja peale selle valmimist ei järgne kulutusi ehitusvigade parandamisele.

Võimalikud probleemid, mis ilmnevad peale konstruktiivprojektita hoone valmimist on:

vale vundamendi arvestus ja ehitus – põhjustab hoone vajumist ja seinte pragunemist;
vale põranda ja vahelae arvestus ning ehitus – põranda vajumine, pragude tekkimine, puitvahelae mürisemine, soojakaod;
vale seinte arvestus ja ehitus – mõrade tekkimine seintes ja avade kohal, soojakaod;
katus – lekkimine, vajumine, soojakaod;

Konstruktiivprojekti puudumisel toimub ehitus toetudes ehitaja “teadmistele ja kogemustele”, kuna eelprojektis on ainult hoone üldkirjeldus ja joonised. Seetõttu võivad ehitusest välja jääda konstruktsiooni olulised detailid, näiteks lisaarmeering, korrektne betoonvööde valamine, katuse lume- ja tuulekoormuse arvestus jne. Hoone valmimisel on selliseid puudusi praktiliselt võimatu ära parandada või läheb see maksma väga suurt raha. On ka juhtumeid, kus hoone osutub isegi kasutuskõlbmatuks.

Kokkuvõtteks võib korrata, et kokkuhoiuga maja planeerimisel tõstab tellija oma vastutusriski mitmekordselt, kuna korraliku projekti puudumisel ei saa nõuda ehitajalt mingit vastutust. Ehitaja ehitab vastavalt projektile ja kui projekt on ainult eelprojekti kujul, siis ei saa nõuda ka konstruktiivset vastutust või korrektset tööde ja materjalide eelarvet ning ehituse käigus võib eelarve järjest kasvada, kuna eelnenud arvestused ei pea paika.

Elektri- ja gaasiprojektid on kohustlikud. Veevarustuse ja kütteprojektid võib asendada tööjoonistega, kuid nad aitavad planeerida eelarvet.

NB! PEA MEELES:

ära piirdu eelprojektiga
telli omanikujärelvalve
Elektri-, gaasi-, veevarustuse ja kütteprojektid aitavad planeerida eelarvet

Krundi ostmisel tuleb arvestada paljude aspektidega.

Igal krundil on oma kasutamise otstarve (elamumaa, ärimaa, mittetulundusmaa jne). Maja saab ehitada ainult elamumaale. See on esimene asi, mida tuleb krundi ostmisel jälgida! Kui kinnistul, mis teile meeldib, on teine kasutamise otstarve, peab selle muutmist taotlema kohalikus omavalitsuses. Siin tuleb arvestada, et hajaasustusega piirkonnas on seda teha märksa kergem kui tiheasustusega alal. Kui esimesel juhul piisab lihtsast taotlusest omavalitsusele, siis teisel juhul on vaja algatada detailplaneering.

Detailplaneeringut saab tellida arhitektuuri- või maamõõdubüroos. Teenus on tasuline! Ajaliselt võtab see aega 1-2 aastat.

Järgnevalt tuleb välja uurida kõik liitumisvõimalused ja -tingimused: elekter, vesi, kanalisatsioon, gaas ja side. Liitumised on tasulised ning tingimustes määratakse, mis ajast on antud teenust võimalik sel krundil kasutama hakata.

Veel üks oluline aspekt on juurdepääsutee. Põhiliselt on see küll linnast väljas olevate suurte kruntide küsimus, kuid kui soovite ehitada oma krundile teed, tuleb see kooskõlastada Maanteeametiga.

Lisaks on soovitav eelnevalt ka uurida projekteerimistingimusi antud krundile. Projekteerimistingimused määravad ära millist ja mitut hoonet võib krundile ehitada.

Põhilised tingimused, mida tuleb siin jälgida:

ehitusalane pind
hoone kõrgus
katusekalle

Antud andmete uurimisel saate teada, milline maja sobib kõige paremini valitud kinnistule.

Kui kinnistu on teile sobilik, saate ostu-müügilepingu vormistada notari juures.

Pärast kinnistu ostu vormistatakse maa teie nimele ja kinnistusraamatusse kantakse uus omanik. See protseduur võib võtta aega kuni 3 kuud.

Samal ajal saab muidugi teha palju muid vajalikke asju.

Alustage projekteerimistingimuste tellimisega omavalitsusest oma nimele. Projekteerimistingimusi saab tellida ainult maa omanik! Selleks toiminguks on olemas kindel taotluse vorm, mida saab omavalitsuselt või nende kodulehelt internetis. Üldiselt toimub projekteerimistingimuste väljastamine kiiresti, kuid mõnes vallas võib see võtta kuni kuu aega.

Kindlasti tuleb välja uurida täpsed tehnilised tingimused kommunikatsioonidele ning vormistada liitumised. Sellega saate paika panna aja, kuna on teie krundil elekter ja vesi, milleta pole ju võimalik ehitust alustada. Projekteerimisel aga aitab kommunikatsioonide liitumispunktide asukoha teadmine maja asukoha planeerimist.

Lõpuks vajate ka geodeetilist alusplaani. See on kinnistu joonis mastaabis 1:500, mis sisaldab endas kogu infot, mis on seotud teie kinnistuga: kõrgused, torustikud (nt drenaaþ), olemasolev haljastus, veekogud jne. Sellele märgitakse kõikide kommunikatsioonide liitumispunktid, asetatakse maja projektsioon, teed jne.
Kui enne ostu pole müüjal geodeetilist alusplaani veel tehtud, tuleb see teil tellida mõnes maamõõdubüroos. Keskmiselt võtab see aega 1-4 nädalat.

NB! PEA MEELES:

maa otstarve – elamumaa
projekteerimistingimused
liitumistingimused
geodeetiline alusplaan

Järgmiseks etapiks on juba maja planeerimine.

Olete otsustanud oma maja ehitada, kuid millest peate alustama, et saavutada soovitud tulemus? Maju on võimalik ehitada nii linnas kui maal, suuri ja väikeseid, ühest või teisest materjalist, võite ehitada ise või usaldada mõnda firmat jne. Mida rohkem selle peale mõtlete, seda keerulisemaks kõik läheb.

Maja peab olema teile mugav, hubane, soe ning vastama kõigi elanike vajadustele ja kus te hakkate aastaringselt elama. Kui algselt tundus majaehitus mõnus ja lahe, siis lõpuks võib see kujuneda täitsa põrguks. Sellise asja vältimiseks, tuleb kõik vajalikud küsimused endale eelnevalt selgeks teha.

Esimesed küsimused millele tuleb vastata on:

kuhu te maja ehitate?
mitu elanikku hakkab majas elama?
kui suur peab teie maja olema?

Need küsimused on omavahel väga seotud ja neile tuleb leida ühene vastus.

Valides värske õhuga linnalähedase asukoha peate ette arvestama, kuidas pere koju ja linna liikuma hakkab, millised lisakulud veel võivad tekkida. Linnas on aga maa hind märksa kallim, kuid pereliikmed saavad kergema liikumisvabaduse. Tuleb mõelda, kui suur on teie pere praegu, kas tulevikus on oodata juurdekasvu või on näiteks lapsed juba nii suured, et varsti kolivad omaette elama. Majaehitusega võivad mõned pered ka näiteks kokku kolida, et mitte pidada mitut korterit ja elada koos oma vananevate vanematega, kes vajavad abi.

Maja suuruse valikul on väga oluline ka krundi suurus (eriti linnas). Igal krundil on lubatud teatud pindala, mida võib täis ehitada – ehitusalane pindala. Suure maja valikuga on väga kerge väikesel krundil nendest piiridest välja minna. Vallas sellega probleeme eriti ei teki, kuna krundid on tavaliselt suuremad kui linnas. Keskmiselt lubatakse krundi pinnast täis ehitada umbes 20%.

Krundi ehitusalane pindala – pind, mis jääb krundil olevate ehitiste alla.

Kindlasti mõjutab nende küsimuste vastuseid ka pere finantsseis. Arvestada tuleb nii hetkeseseisu kui tuleviku kulutustega. Ostes odavama krundi linnast väljas, suurendate oma tulevasi igapäevaseid kulutusi auto(de) kütusele ehk tuleb välja, et vajate ka mitut autot. Ostes aga kallima krundi linnas saame edaspidi oma kulutusi mitte suurendada.

Otsustamiseks tuleb arutada ning kaaluda kõiki võimalusi. Lõpuks, kui vastused leitud, võib alustada krundi otsinguga.

NB! PEA MEELES:

vajadused, soovid
asukoht, suurus
ehitusalane pindala