Koduinfo blogi

Arhiiv ‘MAJAEHITUSE PLANEERIMINE’ Rubriik

Maja Jonagoldides (G2) on uus projekt seeriast ühekorruseline maja kahekohalise garaaziga. Majas on köök, elutuba, kolm tuba, garderoob ja panipaik ning kahele vannitoale lisaks veel pesuruum.

Teiste ühekorruseliste majade projektidega, kus on kahekohaline garaaž, saab tutvuda klikates sellel lingil

Pooleteistkordse maja datlipalmides (G2) esimese korruse üks pool on köögi, elutoa ja söögitoa päralt ning teises pooles on 1 tuba, vannituba ja katlaruum. Teisel korrusel on vannituba ning 4 toale lisaks lausa 5 garderoobi. Garaaž on mõeldud kahele autole.

Teisi pooleteistkordseid maju kahekohalise garaažiga saab vaadata siit

Maja küpressides (G2) on ühekorruseline maja, kus lisaks elutoale ja söögitoale on veel kolm tuba. WC ja vannituba on eraldi. Antud projekt on eriline veel selle poolest, et garaaž on mõeldud kahele autole
.

Teiste ühekorruseliste majade projektidega, kus on kahekohaline garaaž, saab tutvuda klikates sellel lingil

Meie projektide valikusse on lisandunud kaks ühekordset maja. Mõlemas majas on lisaks elutoale veel kolm tuba, köök ja garaaž. Uuri täpsemalt:

Kui olete jälginud meie eelnevaid soovitusi peaks teil olema juba selged põhilised tulevase maja tingimused ehk kui suur ja kui kõrge peab maja olema, mitu ja kui suurt tuba vajate, kas peab olema nt ka mitu eraldi sissekäiku majja, mitu wc-d ja vanni võiks olla. Kui praeguseks hetkeks pole need asjad paigas, siis just nüüd on õige aeg. Selleks peate arvestama kõikide pereliikmete vajadustega ja soovidega.

Milline teie maja hakkab välja nägema ja kes teile sella ära joonestab?

Siin on mitu võimalust:

Panete oma mõtted paberile ja viite valmis eskiisi arhitektile
Uurite arhitektide pakkumisi ja vajadusel teete mõned muudatused
Otsite valmislahendust tüüpprojektide pakkujatelt

Otsustamiseks peaks teadma ka nende võimaluste rahalist poolt.

Esimene variantidest on loomulikult kõige kallim, kuna tuleb teha projekt otsast lõpuni. Oma eskiisi joonistamine eriti palju hinda ei muuda kuid kindlasti on suureks abiks arhitektile, kes saab täpselt aru, millist maja endale soovite. Samas tuleb kuulata ka arhitekti nõuandeid teie eskiisi kohta, kuna arhitekt vaatab projekteerimise käigus ikka maja kui tervikut ehk kuidas kõik majaelemendid omavahel ka sobima hakkavad (ruumilahendus, asetus, vesi, kanalisatsioon jt). Iseseisvalt sellele mõelda pole kerge. Lisaks teevad arhitektid koostööd konstruktorite, elektrikute, vee- ja gaasiprojekteerijatega või siis mõnel suuremal firmal võib see personal ka endal olla. Kuna projekteerimisse on kaasatad palju inimesi on ka projekti hind sellepärast kallim. Samas on selle töö tulemuseks just selline maja, millest oleme unistanud. Ajaliselt võtab korralik projekt aega 6-12 kuud.

Kui tahate oma maja iseseisvalt kavandada, soovitame teile lugeda järgnevat artiklit.

Teiseks variandiks võite valida projekti, mis on juba kellegile tehtud, kuid palute arhitektile teha mõned muudatused, mis teeks olemasoleva maja teile sobilikumaks. Antud lahendus on kindlasti odavam, kui esimene, kuna tuleb teha ainult osalised uuendused olemasolevas projektis. Põhiliseks probleemiks on siin see, et arhitektidel ei ole väga palju valmisprojekte ja tuleb valida nendest mis on. Muudetava projekti ajakulu on umbes 3-6 kuud.

Kõige odavamaks lahenduseks on leida endale tüüpmaja projekt. Sellised projektid on tavaliselt odavamad, kuna neid müüakse valmiskujul korduvalt ja korduvalt. Lisaks sisaldavad tüüpprojektid endas ka lisaprojekte, mida ehitusel vajate. Põhiliseks plussiks on muidugi konstruktiivprojekt, millega saate kindluse kõikide koormuste arvestuses. Loomulikult on abiks ka elektri-, vee-, kanalisatsiooni- ja kütteprojektid. Tüüpprojektiga näete oma tulevast maja tervikuna juba projekti staadiumis. Tänu sellele on kergem planeerida maja eelarvet, võrrelda erinevaid meterjale. Tüüpprojektide valik on tavaliselt väga suur ja sealt on kergem leida endale meelepärane maja. Loomulikult pole ta täpselt see millest unistasime, kuid sellisest suurest valikust ehk väga ligiähedane. Tüüpprojekte tavaliselt ei muudeta, kuid soovitame pakkujalt see kindlasti järele küsida. Valmimise aeg kuni 1 kuu.

Tüüpprojektide eelistest soovitame lugeda järgnevat artiklit.

Olenemata sellest millise variandi projekteerimise valisite, tuleb projekteerimisel arvestada ka materjali valikuga, ehk millest oma maja ehitama hakkate. Kas soovite ehitada puit- või kivimaja, kas vahelagi on puidust või betoonist. Tavaliselt enne projekti koostamist annab arhitekt teile täita projekteerimislehed, kus on kõik olulised küsimused.

Materjali valik on majaehitusel väga oluline teema, kuna materjal määrab maja konstruktiivse lahenduse ning ehitamise võimalused. Paljud soovivad oma maja projekti põhjal võrrelda ka materjalide rahalist poolt. Ehk kui palju läheb maja maksma sellest või teisest materjalist. Seda saab aga teha ainult siis, kui projekt juba olemas on, aga kui te alles plaanite oma maja projekteerimisega alustada, pole ehituse eelarvet veel võimalik teha.

Materjali valikust räägime edasi põhjalikumalt, kuid projekteerimise ajaks peavad materjalid olema valitud.

Projektiga kaasneb ka maja asetamine krundile ehk sidumisprojekt. Selleks ajaks peaks olema valmis kinnistu geodeetiline alusplaan koos kõikide liitumispunktidega. Plaanile tehakse majast projektisoon mastaabis 1:500 ja asetakse krundile vastavalt teie soovile. Siin tuleb arvestada mitme asjaga: päike, liitumispunktid, isiklikud soovid, kõrvalhooned, kinnistu reljeef ja omapära jne. Kui maja on lõpuks paika pandud, on võimalik näha hoone nurkade koordinaate, mille järgi saab ka reaalselt kinnistul maja asetust ära märkida. Koos sidumisprojektiga peab valmisprojekti ka Päästeametis kooskõlastama.

Projekteerimise viimaseks etapiks on ehitusloa hankimine. Tavaliselt arhitektid valmistavad teile vajaliku kausta ette ja teil tuleb sinna lisada ainult oma allkiri ja viia see omavalitsusse.

Ehitusloa väljastamine võtab omavalitsusel keskmiselt aega üks kuu.

NB! PEA MEELES:

projekteerimisviisi valik määrab raha- ja ajakulu
ehituseelarvet saab teha ainult projekti põhjal

Paljud inimesed arvavad, et maja on võimalik ehitada ka ilma projektita. Ehk pole mõtet raisata nii “suurt raha” paberitele? Või siis tellitakse odavam, niinimetatud eelprojekt, hangitakse ehitusluba ning “suurte kogemustega ehitajad” laovad maja kokku. Selline “kokkuhoid” võib lõpuks lõppeda mitmekordse maja kallinemisega. Isegi kui ehitusprotsess sujub ladusalt, ilmnevad ehitusvead kohe esimestel kuudel või aastatel. Vastutust pole aga kelleltki otsida, kuna “suurte kogemustega ehitajad” on juba ammu läinud ja “nõustavad” uusi tellijaid. Ilmenud ehitusvigu aga on väga kallis või isegi võimatu parandada.

Põhiline süüdlane on siin tegelikult tellija ise, kuna tal ei olnud korraliku projektidokumentatsiooni, mille järgi saaks ehitajaid kontrollida. Ehitajate kontrollimiseks on veel võimalik tellida ehitusjärelvalve, kuid ka nemad soovivad näha korralikku konstruktiivprojekti.

Korralik majaprojekt koosneb:

eelprojekt
põhiprojekt:
konstruktiivprojekt
elektriprojekt
kütteprojekt
veevarustuse projekt
gaasiprojekt (vajadusel)

Iga projekt algab eelprojektist, mille järgi antakse välja ka ehitusluba. Eelprojekt ehk arhitektuurne projekt koosneb: vundamendi ja korruste plaanidest, hoone lõigetest (neid võiks olla vähemalt kaks), vaadetest ning seletuskirjast. Seletuskirjas on üldiselt kirjeldatud majaprojekti sisu ehk maja näitajad: kui suur on maja kõrgus, tubade arv, mitmele inimesele mõeldud, milline on veevarustus, kütteliik, kasutatavad materjalid jne. Eelprojekt seotakse kinnistuga ja kooskõlastatakse Päästeametis. Sellist kausta on vaja ehituloa hankimiseks. Loomulikult peab olema kogu dokumentatsioon allkirjastatud litsentseeritud arhitekti poolt.

Kui eelprojektist piisab ehitusloa saamiseks, siis korraliku ehituseelarve koostamisel või ehitusel on sellest vähe kasu. Ehituseelarve koostajad ja ehitajad lähtuvad eelkõige põhiprojektist ja kogu nende vastutus toetub selele. Seega, kui pole korralikku põhiprojekti, pole võimalik nõuda ka vastutust eelarve koostajatelt või ehitajatelt.

Selleks vajame konstruktiivprojekti. Antud projekt tehakse konkreetselt tellija poolt valitud ehitusmaterjalide põhjal vastavalt nende tehnilistele andmetele. Kuna igal materjalil on unikaalsed omadused, tuleb nendaga arvestada projekteerimisel. Konstruktiivprojektis arvestatakse välja konstruktsiooni koormused ning joonestatakse kõik vajalikud sõlmed. Lõpuks sisaldab selline projekt põhjalikke vundamendi-, seinte-, vahelae- ja katusesõlmi ning koormuste arvestusi. Sellise projekti koostajaks on mitte arhitekt, vaid konstruktor, kes omab selleks vastavat koolitust ja litsentsi.

Lõpetuseks tuleb mainida, et konstruktiivprojekt pole odav lõbu ning selle tegemine võtab aega. Tulemuseks saame aga kindluse, et meie maja püsib koos ja peale selle valmimist ei järgne kulutusi ehitusvigade parandamisele.

Võimalikud probleemid, mis ilmnevad peale konstruktiivprojektita hoone valmimist on:

vale vundamendi arvestus ja ehitus – põhjustab hoone vajumist ja seinte pragunemist;
vale põranda ja vahelae arvestus ning ehitus – põranda vajumine, pragude tekkimine, puitvahelae mürisemine, soojakaod;
vale seinte arvestus ja ehitus – mõrade tekkimine seintes ja avade kohal, soojakaod;
katus – lekkimine, vajumine, soojakaod;

Konstruktiivprojekti puudumisel toimub ehitus toetudes ehitaja “teadmistele ja kogemustele”, kuna eelprojektis on ainult hoone üldkirjeldus ja joonised. Seetõttu võivad ehitusest välja jääda konstruktsiooni olulised detailid, näiteks lisaarmeering, korrektne betoonvööde valamine, katuse lume- ja tuulekoormuse arvestus jne. Hoone valmimisel on selliseid puudusi praktiliselt võimatu ära parandada või läheb see maksma väga suurt raha. On ka juhtumeid, kus hoone osutub isegi kasutuskõlbmatuks.

Kokkuvõtteks võib korrata, et kokkuhoiuga maja planeerimisel tõstab tellija oma vastutusriski mitmekordselt, kuna korraliku projekti puudumisel ei saa nõuda ehitajalt mingit vastutust. Ehitaja ehitab vastavalt projektile ja kui projekt on ainult eelprojekti kujul, siis ei saa nõuda ka konstruktiivset vastutust või korrektset tööde ja materjalide eelarvet ning ehituse käigus võib eelarve järjest kasvada, kuna eelnenud arvestused ei pea paika.

Elektri- ja gaasiprojektid on kohustlikud. Veevarustuse ja kütteprojektid võib asendada tööjoonistega, kuid nad aitavad planeerida eelarvet.

NB! PEA MEELES:

ära piirdu eelprojektiga
telli omanikujärelvalve
Elektri-, gaasi-, veevarustuse ja kütteprojektid aitavad planeerida eelarvet

Krundi ostmisel tuleb arvestada paljude aspektidega.

Igal krundil on oma kasutamise otstarve (elamumaa, ärimaa, mittetulundusmaa jne). Maja saab ehitada ainult elamumaale. See on esimene asi, mida tuleb krundi ostmisel jälgida! Kui kinnistul, mis teile meeldib, on teine kasutamise otstarve, peab selle muutmist taotlema kohalikus omavalitsuses. Siin tuleb arvestada, et hajaasustusega piirkonnas on seda teha märksa kergem kui tiheasustusega alal. Kui esimesel juhul piisab lihtsast taotlusest omavalitsusele, siis teisel juhul on vaja algatada detailplaneering.

Detailplaneeringut saab tellida arhitektuuri- või maamõõdubüroos. Teenus on tasuline! Ajaliselt võtab see aega 1-2 aastat.

Järgnevalt tuleb välja uurida kõik liitumisvõimalused ja -tingimused: elekter, vesi, kanalisatsioon, gaas ja side. Liitumised on tasulised ning tingimustes määratakse, mis ajast on antud teenust võimalik sel krundil kasutama hakata.

Veel üks oluline aspekt on juurdepääsutee. Põhiliselt on see küll linnast väljas olevate suurte kruntide küsimus, kuid kui soovite ehitada oma krundile teed, tuleb see kooskõlastada Maanteeametiga.

Lisaks on soovitav eelnevalt ka uurida projekteerimistingimusi antud krundile. Projekteerimistingimused määravad ära millist ja mitut hoonet võib krundile ehitada.

Põhilised tingimused, mida tuleb siin jälgida:

ehitusalane pind
hoone kõrgus
katusekalle

Antud andmete uurimisel saate teada, milline maja sobib kõige paremini valitud kinnistule.

Kui kinnistu on teile sobilik, saate ostu-müügilepingu vormistada notari juures.

Pärast kinnistu ostu vormistatakse maa teie nimele ja kinnistusraamatusse kantakse uus omanik. See protseduur võib võtta aega kuni 3 kuud.

Samal ajal saab muidugi teha palju muid vajalikke asju.

Alustage projekteerimistingimuste tellimisega omavalitsusest oma nimele. Projekteerimistingimusi saab tellida ainult maa omanik! Selleks toiminguks on olemas kindel taotluse vorm, mida saab omavalitsuselt või nende kodulehelt internetis. Üldiselt toimub projekteerimistingimuste väljastamine kiiresti, kuid mõnes vallas võib see võtta kuni kuu aega.

Kindlasti tuleb välja uurida täpsed tehnilised tingimused kommunikatsioonidele ning vormistada liitumised. Sellega saate paika panna aja, kuna on teie krundil elekter ja vesi, milleta pole ju võimalik ehitust alustada. Projekteerimisel aga aitab kommunikatsioonide liitumispunktide asukoha teadmine maja asukoha planeerimist.

Lõpuks vajate ka geodeetilist alusplaani. See on kinnistu joonis mastaabis 1:500, mis sisaldab endas kogu infot, mis on seotud teie kinnistuga: kõrgused, torustikud (nt drenaaþ), olemasolev haljastus, veekogud jne. Sellele märgitakse kõikide kommunikatsioonide liitumispunktid, asetatakse maja projektsioon, teed jne.
Kui enne ostu pole müüjal geodeetilist alusplaani veel tehtud, tuleb see teil tellida mõnes maamõõdubüroos. Keskmiselt võtab see aega 1-4 nädalat.

NB! PEA MEELES:

maa otstarve – elamumaa
projekteerimistingimused
liitumistingimused
geodeetiline alusplaan

Järgmiseks etapiks on juba maja planeerimine.

Olete otsustanud oma maja ehitada, kuid millest peate alustama, et saavutada soovitud tulemus? Maju on võimalik ehitada nii linnas kui maal, suuri ja väikeseid, ühest või teisest materjalist, võite ehitada ise või usaldada mõnda firmat jne. Mida rohkem selle peale mõtlete, seda keerulisemaks kõik läheb.

Maja peab olema teile mugav, hubane, soe ning vastama kõigi elanike vajadustele ja kus te hakkate aastaringselt elama. Kui algselt tundus majaehitus mõnus ja lahe, siis lõpuks võib see kujuneda täitsa põrguks. Sellise asja vältimiseks, tuleb kõik vajalikud küsimused endale eelnevalt selgeks teha.

Esimesed küsimused millele tuleb vastata on:

kuhu te maja ehitate?
mitu elanikku hakkab majas elama?
kui suur peab teie maja olema?

Need küsimused on omavahel väga seotud ja neile tuleb leida ühene vastus.

Valides värske õhuga linnalähedase asukoha peate ette arvestama, kuidas pere koju ja linna liikuma hakkab, millised lisakulud veel võivad tekkida. Linnas on aga maa hind märksa kallim, kuid pereliikmed saavad kergema liikumisvabaduse. Tuleb mõelda, kui suur on teie pere praegu, kas tulevikus on oodata juurdekasvu või on näiteks lapsed juba nii suured, et varsti kolivad omaette elama. Majaehitusega võivad mõned pered ka näiteks kokku kolida, et mitte pidada mitut korterit ja elada koos oma vananevate vanematega, kes vajavad abi.

Maja suuruse valikul on väga oluline ka krundi suurus (eriti linnas). Igal krundil on lubatud teatud pindala, mida võib täis ehitada – ehitusalane pindala. Suure maja valikuga on väga kerge väikesel krundil nendest piiridest välja minna. Vallas sellega probleeme eriti ei teki, kuna krundid on tavaliselt suuremad kui linnas. Keskmiselt lubatakse krundi pinnast täis ehitada umbes 20%.

Krundi ehitusalane pindala – pind, mis jääb krundil olevate ehitiste alla.

Kindlasti mõjutab nende küsimuste vastuseid ka pere finantsseis. Arvestada tuleb nii hetkeseseisu kui tuleviku kulutustega. Ostes odavama krundi linnast väljas, suurendate oma tulevasi igapäevaseid kulutusi auto(de) kütusele ehk tuleb välja, et vajate ka mitut autot. Ostes aga kallima krundi linnas saame edaspidi oma kulutusi mitte suurendada.

Otsustamiseks tuleb arutada ning kaaluda kõiki võimalusi. Lõpuks, kui vastused leitud, võib alustada krundi otsinguga.

NB! PEA MEELES:

vajadused, soovid
asukoht, suurus
ehitusalane pindala

Tänapäeval räägitakse järjest rohkem energiasäästlikust majast ning ikka ja jälle pööratakse tähelepanu oma tulevase maja mikrokliimale ja tervislikkusele.

Miks siis neid teemasid järjest rohkem tõstatakse? Maju ju ehitatud juba aastaid, kuid nüüd muutuvad need teemad järjest aktuaalsemaks.
Peamine põhjus on enamikele inimestele niigi ilmne – energia ei muutu aastatega odavamaks ja raisata ei soovi seda enam keegi. Miks aga räägitakse nüüd ruumide mikrokliimast, pole paljudele teada.

Mikrokliima ja energiasääst on omavahel väga seotud. Kui vanasti oli küte odav ja keegi seda eriti ei arvestanud, siis polnud meie majad ka eriti soojustatud. Kui läks väljas külmemaks, tuli lihtsalt katelt rohkem kütta ja oligi kogu mure. Nüüd aga, kui selle taga on suured (isegi väga suured) rahad, üritavad inimesed soojustada oma maja välisseinu, vahetada välja vanad aknad ning uksed, kellel on rohkem raha soojustavad ka katust.

Tulemuseks saame endale vaga hea soojustihedusega majakarbi. Küttekulud loomulikult vähenevad märgatavalt. Kuid mis juhtub meie maja mikrokliimaga? Ja mis see mikrokliima ikkagi on?

Mikrokliima tekkib majja siis, kui inimesed on seal elanud juba mõnda aega. Tähtsamad komponendid, millest ta koosneb on õhu kvaliteet, soojusolukord, mille kindlustab ajakohane küttesüsteem, valgus, õhuniiskuse jaotumine ruumis, tolm, korralik õhuringlus jne.

Põhiline mure on aga niiskus ja süsihappegaas, mis kogunevad majja inimeste tegevuse tagajärjel (hingamine, vee kasutus jt). Vanasti polnud see probleemiks, kuna meie majad polnud nii õhutihedad ja hea soojustakistusega. Tänapäeval aga tuleb see suure probleemina välja. Niiskus, mis on majja kogunenud, peab majast välja saama. Kui aga õhutihedas majas puudub korralik ventilatsioon, pole niiskusel kuhugi minna ja niiskus hakkab kondenseeruma. See aga juba omakorda tekitab hallitusi ja seeni. Majast, milles on hallitus ja seened, ei saa aga rääkida kui tervisliku mikrokliimaga kodust. Kõik peaksid aru saama, kuidas see mõjutab meie tervist ja mis on selle tagajärjed: esmased tervisehäired on hingamisprobleemid, astma ning tänapäeval nii levinud allergia.

Niiskus rikub muidugi ka majakarpi. Mõne aasta pärast on juba silmaga näha hoonekonstruktsioonide kahjustusi.

Veel üks koduvaenlane, kellest vanasti ei räägitud, on radoon. See on värvitu, lõhnatu ning maitsetu gaas, mis võib ohustada meie tervist otse meie kodus. Radoon on ohtlik õhutamata pindades, kuna ta võib tõusta kõrge sisalduseni ning seda pikka aega sisse hingates, aitab kaasa kopsuvähi tekkele. Vanasti ei räägitud sellest vaenlasest aga lihtsalt seepärast, et majade ehituskvaliteet oli madal, õhuvahetus kiire ning seega radooni ka ei kogunenud nii palju kui nüüd, samuti polnud veel nii tõhusaid mõõtmisriistu.

Põhiliselt tuleb see gaas meie majja pinnasest läbi vundamendi ning keldriseinte, osaliselt ehitusmaterjalidest nind kraaniveest. Kuna radoon on raske gaas on tema põhilised kogunemiskohad kas keldris või esimesel korrusel. Aktiivsem radooni kogunemine majja toimub kütteperioodil, mil maja avad (uksed ja aknad) on hoones enamasti suletud ning korraliku sissetõmbeventilatsiooni puudumisel tõmmatakse majja rohkem majaalust õhku.

Loomulikult mõjutavad maja mikrokliimat ka materjalid, millest maja on ehitatud ja soojustatud. Paljud ehitusmaterjalid (eriti põletusprotsessil saadud materjalid) eraldavad kiirgust ja lõhna ning vastavalt mõjutavad ka hoone mikrokliimat ja meie tervist.

Kokkuvõtvalt: maja ehitatakse endale ja oma perele ning seal me viibime suure osa oma elust. Looduslikest materjalidest ning tervisliku mikroliimaga seinte vahel tunneb end kindlasti iga inimene paremini. Tuleb uurida, millest on materjalid tehtud ja kuidas käib nende tootmine. Tootjatelt võib küsida vastavaid dokumente, mis tõestavad toote mõju kontrolli inimese tervisele. Ventilatsioon peab majas olema kahepoolne (sisse- ja väljatõmbega).

1. Laenukonsultandi juurde tasub tulla juba siis kui maja ehituse mõte on küpsemas, sõltumata sellest, kas sobiv krunt on juba välja valitud või mitte. Hansapanga laenukonsultandiga koos saate paika panna nii maksimaalse laenusumma, millega arvestada kui ka järgnevad sammud ja olulised tähelepanekud, mida laenuvõtmisel arvestada.

2. Kui sobiv krunt on välja valitud, maja projekt ja ehituseelarve (soovitame ehitajaga läbirääkida) olemas, siis on vajalik kinnistu ka hinnata. Kui soovite tagatiseks seada valmis korterit, maja või ridaelamu, siis ei ole vajalik eraldi hindamist tellida. Kui tagatiseks tuleb kinnistu, siis on vajalik tellida kinnisvara büroo poolt koostatud eksperthinnang. Hansapanga poolt aktsepteeritud hindajate nimekirja leiate meie koduleheküljelt. Hindajale tasub öelda, et võimalusel lisada hindamisakti ka maja väärtus valmiskujul.

3. Edasi saate koos laenukonsultandiga paika panna finantseerimise skeemi. Kogu vajaliku laensumma saate fikseerida laenulepingus ning kasutusele saate seda võtta osade kaupa vastavalt maja valmimisele. Nii ei seisa kogu laenuraha teil kontol ja te ei pea ka väljavõtmata laenusummalt intressi tasuma. Peale hüpoteegi seadmist on teil võimalik laenu välja võtta kuni 75% kinnistu turuväärtusest (juhul kui hakkate ehitama 1 aasta jooksul peale lepingu sõlmimist).

4. Hea on see kui teil on võimalik kasutada ka lisatagatist vähemalt maja ehituse perioodil (olemasolev korter/kinnistu või vanemate korter/kinnistu). See annab võimaluse rohkem raha kohe alguses kasutusele võtta, sest laenusumma sõltub tagatise turuväärtusest. Ehitatava elamu puhul võib see olla tavaliselt kuni 75% ja valminud vara puhul kuni 90%. Elamu valmides, kui turuväärtus on piisav, on võimalik lisatagatis vabastada.

5. Kui laenukonsultandiga on kogu skeem kokkulepitud, siis sõlmitakse laenuleping ja seatakse notaris hüpoteek. Notari aja saate valida koos konsultandiga, samuti abistab ta teid vajalikes dokumentides orienteerumisel.

6. Kui laenuleping sõlmitud ja notaris käidud, kannab pank kokkulepitud summa teie arvelduskontole või siis otse ehitajale, nii nagu te olete omavahel kokkuleppinud.

7. Nüüd võib maja ehitus alata. Kui esimene osa laenust on ehitusse paigutatud, siis on vajalik kinnistu uuesti ära hinnata ja uue laenusumma kannab pank teie kontole vastavalt uuele turuväärtusele peale hindamisakti esitamist. Lepingu lisa selleks sõlmima ei pea ja muid kulusid peale hindamisakti tasu sellega ei kaasne. Hindamisakti saadab hindaja reeglina elektroonilisel kujul otse teie laenukonsultandile, samuti saate laenusumma väljamaksmise korralduse esitada elektrooniliselt.

8. Selliselt saate välja võtta kogu oma soovitud laenulimiidi ja maja valmis ehitada.

9. Kui maja valmis siis on vajalik see kindlasti ka kindlustada. Selles osas aitab Teid Hansa Varakindlustus.

10. Lisaks on teil võimalik võtta ehituse perioodiks ka maksepuhkust, et maksimaalselt maja ehitusele keskenduda. Kogu laenu saate tagasi hakata maksma alles siis kui teie uus kodu on valminud.

11. Vastavalt seadustele on võimalik saada eluaseme soetamiseks tehtud kulutustelt tulumaksu tagasi.

12. Küsimuste korral tasub kindlasti pöörduda laenukonsultandi poole, kes oskab teile nõu anda ja erinevaid lahendusi pakkuda.

Hansa Kodulaen
www.hansa.ee/kodulaen
www.hansa.ee/kodukapitalilaen

http://www.rohelinekodu.ee