Otsing

dgldkfgldfkg fgdölgkdöfg ölfgkdölgkd ödfglkdgöld lgjkdlgkjd

Müürisegu/liim

Durisolil laotakse sise-ja välisseinad korraga ning plokkide vahele ei panna müürisegu. Nii Fibo, Aeroc kui Columbia vajavad plokkide ladumisel müürisegu.
Fibo vundament ja siseseinad laotakse täisvuugiga, välisseinte puhul laotakse müürisegu kahte peenrasse (soovitatava) paksusega 15 mm nii, et keskele jääks õhuvahe. Püstivuukidesse segu ei panda. Segu kulu 10 mm vuugiga ning sõltuvalt plokist on 1,7 – 3 kg ploki kohta.
Aerocil tuleb esimene rida laduda müüriseguga ning edasi paigaldada plokid plokiliimiga. Plokid tuleb horisontaalselt katta plokiliimiga täies ulatuses, hiljem tuleb plokiliimiga täita ka plokkide otstes olevad vertikaalsooned. Vajalik võib olla plokkide niisutamine enne liimi peale kandmist.
Columbia kivil tuleb kõik vuugid täita mördiga. Kui müüritist betoneeritakse täisulatuses, siis paigaldadatakse mört ainult plokkide pikimatele külgedel, muidu kaetakse mördiga kõik küljed. Müürisegu kulu ühe ploki kohta võib olla 1,2 kuni 1,8 kg sõltuvalt plokist.

Betoon

Durisolil laotakse sise-ja välisseinad korraga ning kui seinad on meetri kõrgused, siis valatakse betoon plokkidesse, mis seob plokid omavahel. Vaadeldava maja puhul käib betooniauto objektil umbes ….
Columbia kivi puhul betoneeritakse kihtide kaupa, mille maksimaalne kõrgus on 1,6 meetrit. Betoneerida soovitatakse kindlasti ka müüri ülemine ja alumine horisontaalrida. Vertikaalselt tuleb betoneerida õõnsused avade kõrval ja seinte ristumisel õõnsused kuhu ankurdatakse sidemed. Betooni kulu 1 m² kohta sõltuvalt plokist on 0,027 – 0,12 m³

Armatuur

Fibol tuleb alati armeerida vuuk esimese plokirea kohal ja viimase plokirea all. Lisaks on soovitatav armeerida vähemalt üks vuuk 1 meetrise seina kohta.
Aerocil on armatuuri paigaldamiseks kaks võimalust. Esimese variandi korral freesitakse kaks soont, mis täidetakse plokiliimiga – armatuur peab olema plokiliimiga kaetud. Teise variandi korral kantakse plokkidele kiht plokiliimi, siis armatuur ning veelkord kiht plokiliimi. Plokiliimi kulub vastavalt ploki tüübile on 3 – 7,5 kg 1 m², EcoTherm ploki puhul 7,5 – 11,7 kg 1 m² kohta.

Ploki kaal

Ladumise tehnoloogia

Kokkuvõtlik tabel

Durisol: Fibo: Aeroc: Columbia:
müürisegu/plokiliim - + + +
betoon + - - +
armatuur - - +

Allikad:
Fibo
Kergplokist müüritis
Müürisegu M100/600
Aeroc
Plokkide paigaldus
Columbia kivi:
Armeeritud müüritise ladumise ja betoneerimise juhend
Armeeritud müüritise ladumine ja betoneerimine
Betoonikulu täisbetoneerimisel
Müürisegu kasutamisejuhend

Koduinfo alustas oma tegevust tüüpmajaprojektide müümisega aastal 2005, kaks aastat hiljem tõime Eesti turule uue toote Durisol ehitusplokki ning 2010 lisandus soojustuse ka katusesüsteem STEICO. Selle kolma kaubamärdiga suudame pakkuda oma klientidele kõike vajaliku soojustatudmajakarbi põstitamiseks. Nüüdseks on lisandunud ka ehitustegevus.

Ehitustegevuse lisamisega lihtsustasime oma klientidele kogu protsessi tervikuna. Võtame kogu maja planeerimise ja ehituse oma juhtimise alla. Kliendil tuleb sobiv projekt ainult välja valida ning kogu ülejäänud tegevus jääb meie teha. Tuleb aga mainida, et ehitust teeme ainult oma materjalidest – DURISOL, STEICO. Andud materjalidest ehitamine on väha kiire ja lihtne ning ei vaja palju rastetehnikat (kraanad, tõstukid jne), meie ehituspersonal on välja koolitatud ning omavad kogemusi nende materjalidega.

Kõigest lähemalt:

  • Projekt

Väljavalitud projekti joonestame vastavasse programmi ning vahadusel teeme vajalikud muudatused (lisame sauna, liigutame mõned seinad jne, kuid välimiselt on soovitav maja jätta sellisena nagu ta on). Projekti täpsema kirjelduse leieb siit…

  • Seinad

Erinevalt teistest kütteliikidest on elektriküte kõige lihtsamini käivitatav – ei vaja katlaruumi, ei vaja korstend, küttekehad (radiaatorid) on üldiselt odavamad kui teistel kütteliikidel, paigaldus on jällegi lihtsam ja odavam ning hooldus on minimaalne. El. küte ei vaja ka eraldi projekti kuna maja el. projekti tegemisel ei kaasne lisakulusi kui vajatekse el. kütet. Seega ainuke millega tuleks arvestada on lisaamprite ostmine el. liitumisel ja veidi suurema el. pistiku arvuga. Amprivajadust tuleks arvestada vastavalt majale. El radiaatorite kasuks tuleb ka see, et neid saab paigaldada iseseisvalt – ainuke ühendus on pistikupesa ja reguleerimine otse radikal. Elektrikütteradikate amortisatsiooniga tuleks muidugi ka arvestada kuid nende maksumus pole väga suur ning vahetust saab teha iseseisvalt.

Teine võimalus el. kütte puhul oleks kasudada el.katelt koos vesipõrandaküttega. Sellise katla lahendus on ka suhteliselt lihtne, kuna ei vaja eraldi katlaruumi ja korstent, kogu maja temperatuuri reguleerimine käib otse põrandaküttekolektorist.

Algse tunduvalt väiksema investeeringuda el. küte hakkab meid aga kummitama kogu aeg oma kõige kallima energiaühiku maksumusega. Siin tuleb aga endale selgeks teha, kui palju meie maja enedgiat vajab. Kui maja on väga väikese energiavajadusega, ehk ta pole väga suur ning on hästi soojustatud, võib osutuda et see kallis energiaühik meie rahakotile palju liiga ei teegi.

Näitena võime võrrelda 150 m2 A+ energiaklassi maja, kui me kütame seda Maasoojusega ja elektriga.
Sellise maja energiavajadus on 6750 kWh/m2a ja küttekulu vastavalt:
Maaküte 186 eur/a
Elekter 613 eur/a
VAHE: 412 eur aastas.

Kokkuvõtlik tabel

Allikad: Fibo projekteerimisjuhend

http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Pletamata_tehiskivid.pdf

Durisol: Fibo: Aeroc: Columbia:
vundament + + - +
sillus 9 m 3 m - +
maja kõrgus kuni 15 5 2 5
vahelagi + +
soojustatud plokk + +
tulekindlus + A1 ilma vastava testimiseta +
mürakindlus + +
soojusjuhtivus + λ 0.20…0.24 W/mK. + 0,7 W/mC

Oleme praeguseni pakkunud oma kliendidele projekti üksnes kivimajadele. Alatest aprillist pakume projekte ka puitkarkass majadele.

Lisaks projektidele pakume ka puitmajade ehitusteenust. Kasutatav tehnoloogija on jällegi uudne Eesti klientidele kuid just see meid teistest ka eristab.
Kogu maja ehitusmaterjal tuleb ühelt tootjalt, mis pakub kõike vajaliku maja ehituseks. Konstruktsioon, soojustus, ehitusplaadid ja tuuletõkked. Kodu kauba nomenklatuur on valmistatud puidust – ka soojustus. Antud tehnoloogia kasutamisel on võimalik ehitada väga majadala energiavajadusega maja, mis hoiab, tänu puidu kõgge erisoojusmahutavusega, siseruumi temperatuuri stabiilsena nii suvel kui ka talvel. Kaubad omavad öko- ja passiivmaja sertifikaate.

Tutvumiseks antud tehnoloogiaga külastame meie uut lehekülge www.nathome.eu

Põrandaküttest on juba räägitud väga palju igal inimesel on selle kohta oma arvamus ja otsustab ise kas seda vaja või mitte. Selles postituses sooviks arutada ainult energia kokkuhoidu ning muud jätaks siit lihtsalt välja.

Põrandaküte koosneb torudest, mis paigaldatakse põrandale spiraalikujuliselt ja mille sees liigub pumba abil soe vesi.
Vett võib soojendada mis tahes katlaga ja selle temperatuur peaks olema umbes 25 – 32 kraadi.
Igasse ruumi läheb oma torusõlm (võib ka mitu).
Kõikide torude sõlmed lähevad kokku ühes kohas kollektori abil.

Põrandaküttetoru on võimalik paigaldada ka ise, kuid soovitav on seda teha spetsialistidel, kuna nemad oskavad teha igale ruumile sobilikke sõlmi. Torude sõlmed ei ole kõikides ruumides sarnased, tuleb arvestada alati ruumi kujuga, akende ja välisseinte paiknemisega.

Radiaatoreid pole samuti soovitav paigaldada iseseisvalt. Sellise küttevaliku puhul paigaldatakse igasse ruumi oma radiaator (või mitu). Tavaliselt asuvad radiaatorid akende all, kuna sealt tuleb kõige rohkem külma. Radiaatoreid valitakse vastavalt võimsusele, ekh nende suutlikusele soojust loovutada. Õigete radiaatorite valiku tagab korralik kütteprojekt. Kütteallikat ehk katelt võib valida vastavalt oma soovile ja vajadusele, kuid iga radiaatori juurde on soovitav paigaldada termostaat, et soojust reguleerida.
Sees liikuva vee temperatuur peab olema üle 45 kraadi kuna väiksema temperatuuriga radiaator ruumi ei küta. Külmematel aegadel küünib temperatuur juba 70 kraadini või rohkem.

Koovõtteks, kui võrrelda Põranda- ja Radiaatorkütet:
Algne investeering – suuruusjärgult jooksevad need nuumbrid enam vähem ühtlaseks, eriti kui mitte kasutada kõige odavamaid radiootoreid.
Amortisatsioon – Põrandaküte amortiseerub umbes 50 aastaga, mida ei saa võrrelda radiaatoritega.
Energiakulu – Põrandakütte punul muutub kogu põrand majas radiaatoriks ja

On arvamus, et kasulikum on paigaldada põrandakütet ainult esimesele korrusele ja teisel korrusel kasutada radiaatorkütet.

Üldjuhul kujuneb vahe väga väikeseks või võib osutuda selline variant, et isegi kallimaks kuna mitte alati ei ole nõus põrandakütte paigaldajad paigaldama ka radiaatoreid. Kui aga otsida radiaatorite paigaldamiseks teine firma läheb kindlasti nii aega kui ka raha rohkem.

Arvesse tuleb veel võtta ka see et 25-32 kraadi vett põrandakütteks

saab soojendada väiksemate küttekuludega, kui 50-70 kraadi radikate jaoks. Eriti on see tähtis kui kasutada kütteks nt maasoojuspumpa või elekrikütet.

Lisaks veel teadmiseks:
Põrandakütte torude eluiga arvestatakse üle 50 aasta. Terasradiootorid ei lähe sinna lähedalegi.

Ainult radiaatorkütet tänapäeval kasutatakse väga harva.

Radiaatorite valik on tänapäeval muidugi väga suur ja on ka väga ilusaid radiaatoreid, mis kaunistavad ruume, kuid üldjuhul on radiaatorid ikkagi kohmakad ja küttekuludega jäävad põrandaküttele kindlasti alla.